Oh seda kevadet, mis ajab peast hulluks oma lillede ja linnulaulu ja lõhnadega! Pilte on palju tehtud ja teiste blogidest ja FB-st vaadatud ja imetletud. Seepärast ei hakka täna lillepilte üles riputama. Üritan natuke kirjutada meie linnusest. Ehk täna õnnestub, olen juba kolmandal katsel, kahel korral muljusin kogemata edit nupu asemel delete. Nii juhtub nede puutetundlike ekraanidega. Minul vähemasti!
Annab ikka imestada seda inimeselooma, st iseend, seda sinisilmsust näiteks. Kui maale elama asusime, olime veendunud, et ôueala on piisavalt suur ja tõeliseks ônneks rohkem vaja ei olegi! Tüüpiline korterist tulnu, kellel pole varem oma ôue olnud, jutt. Ônneks ( seda taipasime muidugi hiljem) tuli aia taha räuskama inimene, kelle vanemate maja asukohale oli nüüdne meie oma ehitatud. Jutu käigus selgus lôpuks, et ta on kôik kompensatsioonid juba ammu kätte saanud jne. Enne lahkumist teatas ta aga, et kôrval asuvale maale ehitab kütusetankla. See pani meid môtlema, et seadusega lubatud kaks hektarit maja ümbert tuleb ikka erastada küll, et ehk kuidagi ka korras hoitud saab.Ajad olid sellised, et erastamine kestis neli aastat ja kui poleks tagant torkinud, oleks kauemgi kestnud. Eks süües kasvab isu ja kui ümbruse metsad suuremalt jaolt kellegi kod. Era Valduse omad olid, hakkasime ka omale puude- pôôsastega kaetud lappi otsima. Head mitu aastat otsisime, vallast pakuti küll mingit vôssi vôi üleujutatud kohta, parematel tükkidel oli hind väga krôbe, môni koht asus liiga kaugel, no peaaegu maa jääs ja kärss kärnas pôhimôte.
Kuni...
Kuni eelmisel suvel tekkis müüki umbes kolme (!) kilomeetri kaugusel asuv pea seitsme ha suurune maalapp, kus umbes kolm ha pôldu ja sama suur metsatukk ja lisaks pea ha suurune linnus. Kuulutuses räägiti heast asukohast küll maja, turismitalu jms ehitamiseks. Sellest, et suht lähedal kruusakaevandus on ja linnusel ja selle ümbruses teatud toimetuste piirangud, targu ei märgitud. Tôenäoliselt enamusel ostuhuvilistest peale selle info selgumist huvi kadus.
Meil lôi aga tulukese pôlema jst see linnuse värk, tundus selline tõsine väärtus omaette ja kui linnusevall ka eksponeerimiseks vôsast puhastada, oled ka ajalukku oma jälje jätnud.
Lipa linnuse koht eraldub 3300 m2 suuruse kandilis-ovaalse alana suhteliselt tasasel kohal. Linnuseõue pikkus on 80 m, laius ulatub kuni 55 meetrini. Ümber kogu õue kulgeb kividest ja mullast vall, mille laius on üldiselt 6–8 m, kõrgus 0,5–1 m. Algset väravakohta võib oletada linnuse läänevalli keskosas, kus on selge 2,5 meetrine vallikatkestus.
Nii vallikraavist kui ka õuealalt leitud keraamika järgi võib arvata, et linnus oli kasutuses eelrooma rauaaja lõpust kuni rooma rauaaja lõpuni. Umbes nii kirjutatakse teatmeteostes.
Linnusest ei ole palju kirjutatud ja ka uuritud on teda vähe, sest teadupärast ju kaevamiseks riigil eriti raha ei jätku.
Kuigi kohalik külamees ütles mööda minnes, et surnud maa, on seal tegelikult väga hea toimetada ja niisama olla.
Sellest, et oma maal kasvavad kõrvuti sinistega ka valged ja punased sinililled ja sinaka varjundiga ülased ja mitmesuguseid puid-põõsaid ja seeni- marju, ei ole vaja eraldi rääkima hakatagi, see veel väärtus omaette.
