Möödunud nädal oli valdavalt ilusate ilmade nädal, mõnel päeval koguni 26-27 kraadi. Vahepeale muidugi ka äkilisi hoovihmahooge (kas pole ilus sõna!) nii et pesu tolknes mitu päeva nööril. Reede õhtu lõppes korraliku äikese ja sajuga. Kõik pütid ja potsikud on täis ja saab kaevuvett säästa.
Laupäeva hommikul nägime aia taga kanapaari, kümmekond tibu sabas, armas vaatepilt, pole neid nii väikestega varem näinudki.
Mõtlesin siin ühel päeval, et kas olen selleks hooajaks alla andnud või mitte, aga vist siiski veel mitte. Peale suuri sadusid on muld mõnusalt pehme ja päris lõbus sonkida ja põuaga kasvanud umbrohtu eemaldada. Võtsin ette ühe tihnistunud peenra, mida pole aastaid puutunud. Kõik metsistunud iirised kaevasin välja ja tühjadele kohtadele panen vist pojengid. Mul oli ka tubli abiaednik!
Paljudel taimedel on tited. Korjasin mõned tillukesed ängelheinad ja ajasin potti, ehk on kellelgi soovi
Taivilt saadud vahakübar on heas toonuses ja õitseb kenasti
Puuriida kolis KK müürilt kuuri, kust talvel hea tuppa viia. Kas siia ka tuleval aastal puuriit tuleb, on veel otsustamata. Tegelikult on kuuri taga aia ääres väga hea koht, kuhu saaks lausa katusega puuriida teha. Mida siis müürile? Ikka lilli ja mõnusaks istumiseks pingike??
Vana "Herbstfreude" tuntud headuses
Loodus ei salli tühja kohta. Ba-Lu piilub nagu Abramgi aia vahelt naabri kiisusid ja kutsut
Mõni roos on mul ka
"Hansalandi" viimane õieke
"Therese Bugnet" - ilus õis ja hea lõhn, vaid lehed kipuvad hallitama
Lõpuks veel rõõmus nõgesepilt ja jääb vaid üle imestada, et kohe- kohe on september kohal.