Rôôm kevadlilledest on suur

Minu hooaja  algus tähendab seda, et töölt tulles teen iga päev enne tuppaminekut kohe väikese tiiru aias. Nii tänagi.

 Ootamatult kähku on  lumi läinud ja päike ning tuul suurel alal ka maa kuivatanud. Seda muidugi kohtades, kuhu päike ulatub. Päikest on olnud juba mitu päeva. Eile ja täna oli lausa 13 kraadi sooja.

 Tsiteerides Futut - mônusmônusmônus! 

Samas on varjulistes kohtades veel maa täiesti jääs, mis on ka loomulik, sest veel on märts. Kasvuhoone otsa taga varjus olevad potid on täiesti jääs.

Mis siis tänaselt ringkäigult silma jäi? Korjasin kaadrisse hulga ôitsejaid ja niisama toredaid. Otsisin taga seda hullu, kes igasugu sibulikke ja silte on sügisel mulda toppinud ja mulle kevadise üllatuse teinud. Tean kindlalt, et keegi peale minu see olla ei saanud, aga mingi vahemälu on tugevas häires, no tee mis tahad!

Kui sügisel jätad  osades kohtades lilledel pealsed lôikamata, et härmas ilusad jne, siis lume sulades on pilt ôudne ja kasimata. Lisaks on veel keegi aia mingit sodi ja oksi täis pildunud. Ei ole see aiapidaja elu kerge, seltsimehed, ei ole:)

Siiski. Rahu, ainult rahu! Kevad alles algas ja kestab  pikalt.Vist.Kindlasti.

Vaatame parem ülesvôtteid.

Elva, üsna kôbus

Kanakoole Plena

Sügislill Tivi

Valevlill sätib ôitsema

Karini mägisibulad on kôik elus ja ilus

Sellised näevad välja mu päevaliiliad talvel

Hiidlaugud

Jantar

Globemaster ilmub

Minu lemmikud kanakooled on varajased tärkajad!

Kevade(l)ootus

Aprill sirendab silme ees ja kalendrikevad on käes. Ilm on olnud jahedapoolne, et mitte öelda külm ja lumi sulab vaevaliselt. Sulanud on kõik vahepealsed nö uued hanged, vanad on ikka alles. Vaid koorik on läinud kõvemaks ja hanged on vajunud madalamaks.

Veesilm on jätkuvalt jääs ja hanges. Vaid üks väike kohake on tekkinud ja Aabik saab sealt päeval vett juua

Sarapuualune on juba tükk aega lumeta ja sellepärast on sinna varaseid kevadlilli, sinililli ja adooniseid, istutatud.

Amuuri adooniseid peaks olema kolm sorti, aga ühest pole jälgegi

Transilvaania sinililled sinised õitsevad vist umbes detsembrist, valgetel on väiksed nupud näha

Tarda tulbile äädikapuualune plats meeldib ja ta paljuneb seal nii hästi, et igal aastal saab jagada

Kuuriesine on välja sulanud. Millegipärast on seal alles vaid paar armetut lumekuppu ja osa mägisibulatest on kapsastunud

Naljakas on, et igal varakevadel kirjutan aiamärkmikku esimesena paljaks sulavad kohad, kuhu lumikellukesi istutada. Kui olen mõtte täide viinud, algab järgmise aasta kevad hoopis teisest kohast lume sulamisega. 

Kevadeootusest, lootusest e õigemini saabumusest on palju märke

-Aabikul läks käppadel aluskarv üleöö lahti, küll linnukesed rõõmustavad pesamaterjali üle!

- teisipäeva hommikul oli põllu kohal taevas lõokeste sillerdusi täis

- eile tulid kiivitajad

- täna kuldnokapaar ja sookured

- kasvuhoones on talisibul ja murulauk kasvuhoos

Lumikellukesed õigustavad täielikult oma nime, nad sulavad lume alt välja õitsvana 

Kasvamiseks sobivad neile ka igasugused kohad

Nagu näiteks mustikapeenar

Esimene tomatikülv on tehtud, sordiks Bajaja, sobivat hästi amplisse ja rõdule ja külmkasvuhoonesse, võsundeid ei olevat vaja eemaldada ja saaki pidi andma hiidkogustes. Selline reklaam siis. Eks loeme neid tibusid sügisel

Natuke pealsesibulaid on ka potis

Redised panen täna kasvuhoonesse ja mul on kahtlus, et hernekausiprojektiga alustamiseks oleks juba paras aeg, sest kasvuhoones on päris mõnusalt soe

Maja taga sulas eile lahti  lapike ja merenderad on juba täitsa traksis!

Tundub, et hakkavad ka tasapisi paljunema, sest neid oli esialgu vaid neli.

Ilusat püha, armsad sõbrad  ja need tulbid ju pisut meenutavad värvitud mune, onju?

Roomav kevad

Nentisin mõned päevad tagasi  aiahoolikute kevadisi lillepilte vaadates, et meil tuleb kevad lume all ja roomates. Nii ongi.

Suurem osa aiast on veel korraliku( tihke, raske ja kõva koorikuga)  lumekihiga kaetud. Paljad on vaid rajad, mis KK oma vinge lumepuhumise agregaadiga paljaks puhus.

Punapajul on kerge punetus olemas

Lomp(peenema nimega veesilmake) on täiesti jääs ja lumes

Samas on märtsipäikesel (kui teda juhtub olema) juba suur võim. Täna oli meil päike ja õhtuks oli ta mõnes kohas kevade lume alt välja sulatanud

Transilvaania sinilill

Amuuri adoonised

Hemsley käoking on ka varajane ärkaja ( ja poegi on päris mitu, kui juhtub kellelgi ta veel puuduma)

Mõned pildid veel, siis  hiljem hea võrrelda. Kui eelmise aasta samu pilte vaadata, oli täiesti lumeta ja lumikellukesed õitsesid juba veebruari lõpus. Ega ma ausalt teagi millal nad seal sügaval lume all olles tegelikult õitsemist alustavad.

Tavalised nimetud mägisibulad on elus. Need kahtlaselt tumedad ( ja ilmselt elutud) on Futult saadud puhtatõulised

Siit kadus lumi poole päevaga. Lõunapoolne külg ja täispäike! Seal hange all on mu ilusad lumekupud peidus. Või vähemasti peaksid olema.

Lõpuks üks tubane lill ka, peaks olema sinningia ja huvitava topeltõiega

Veel veidi kanadest ja muust ka

Meie kanaelamused jätkuvad.

Kolmapäeval koju sõites nägin pontsakaid linde lendamas meie kodu poolt tee ääres olevale põllule, kuhu maandusid pots ja pots. No neid potsatusi muidugi kuulda ei olnud, see mul puhas fantaasia. Peatusin ja silmitsesin neid- seitse kana oli ja sõitsin siis koduõuele, kus KK ja Aabik mind juba ootasid. Selgus, et Aabik oligi linnud tagaaiast avastanud ja lendu ajanud. Uurisime siis koos kanade toimetamise jälgi ja hiljem viisin neile  söögiplatsile natuke metslinnutoitu. Järgmiseks hommikuks oli meil umbes 10 cm lund juurde sadanud ning linnuplats lumega kaetud. Vaatamata sellele oli juba siblimise jälgi näha. Varajased ärkajad, pole midagi öelda.

Õhtul hoidsin Aabikut pikalt toas, et ta taas kanakarja laiali ajama ei sööstaks. Ise istusin kiiktoolis  ja vaatasin neid.Loendades sain kokku kuus, pilguga otsides leidis silm lõpuks seitsmenda, kes pea laiali jooksis teiselpool võrkaeda ja üritas end siit ja sealt läbi pressida. Ei saanudki aru miks see tal ei õnnestunud, ise nägi teistega võrreldes välja kõhn ja kondine. Lõpuks leidis ka tema tee toiduni. Üks seitsmest on kindlasti isaslind ja see viimasena söömajõudnu on ilmselt parve  peksukott, sest teised kippusid talle nokaga äsama.Ei erine ka lindude maailm inimeste omast, nõrgemale tehakse ikka liiga.

Pilte teha ma ei üritanudki, sest mis neid linde ikka häirida.

Järgmisel hommikul pidin tööle hiljaks jääma, sest unustasin end jälle kanu vaatama.

Mida siis veel?

Pühapäeval käisime linnusemaa metsatukas uurimas KK tööjärge. Seal sai ka mõned klõpsud tehtud

Ühe vana kase rüü

Sel langenul oli palju huvitavaid käike

Kitseke oli jälje jätnud

ja veidi eemal ööbinud

Seda kivimüüri ei ole varem pildistanudki

Veel üks metsik õunapuu lepikus

Koduaias sai ka tiir tehtud. Kõik on kaetud lumega, vaid sauna ja kuuri seinaäär on lumevaba

Seina äärest leidsin ka esimesed tärkajad

KK on metsast koju toonud nii suure hunniku küttepuid, et ta isegi vaatas ja ütles, et aitab küll, nüüd taltun. Saagimine-lõhkumine seisab veel ees.

Müüril ongi juba pooled puud otsas.

Pühapäeval õnnestus mul ka kasvuhoone uksest sisse pressida. Seal oli juba üllatavalt mõnus soe õhk.

Kasvuhoones on aga muld kohati liiga niiske ja klaasid rohekalt samblastunud, vajab ilmselgelt korralikku kasimist.

Kasvuhoones kevadehõngu tundmine tekitas kohe himu aiapoodi minna. Mõeldud, tehtud. Saak sai selline

Roza Luxemburgi ja Clara Zetkini alustatud tähtpäeva meenutavad need allolevad lilled

Nädala kokkuvõtteks veel tähelepanek internetist - 9.märtsil oli tsirgupäev, mis pidavat tähendama seda, et soojal maal pööravad 40 linnukest nokad meie poole

tagasi. Must toonekurg Raivo olevat olnud 9.märtsil juba Bulgaaria kohal.

Siinkohal on paslik märkida, et taas on võimalik suvist aialinnupäevikut täita  lehel www.eoy.ee/aed Võtke ette!

Üks on kindel, kevad läheneb kindlalt ja vääramatult!