Kauaoodatud Eesti 100 sünnipäevanädal ongi läbi. Veebruar praktiliselt ka. Kevadkuuni on loetud päevad.
Ilmad on olnud ilusad, lumised ja külmad. Meil alla -20 temperatuur langenud ei ole, aga külma pärast olen sulistele sõpradele andnud toidulisa, et enne öömajale minekut oleks kõhud korralikult täis.
Söögile on saabunud seitsmene grupp urvalinde, armsad ja ilusad väikesed linnukesed.
Pilt on laenatud. Toast on neid vastu valgust väga keeruline, et mitte öelda võimatu, pildistada.
Nädala keskel käisin kahepäevasel tööüritusel teises Eesti otsas, Narva Jõesuus nimelt. Hirmus pikk sõit oli, aga üritus oli asine ja andis palju tarkust juurde.
Söögisaali aknast oli vaade otse merele- mändide taga see valge osa siis:)
Telekast sai laupäeval ka pidustusi ERM-is vaadatud. Päris kahju oli eakamatest püstijalapidutsejatest, ega see kerge olnud, vähemasti üht teadvusekaotajat oli ka ekraani vahendusel näha. Kontserdi kohta ei hakka midagi ütlemagi, sest seda ju ei olnud. Hakkan vist vanaks jääma, aga oleksin tõepoolest eelistanud armsat ja sooja traditsioonilist kontserti. Juubelipidustused siiski.
Täna oli ilus selge päikesepaisteline ilm. Hommikune miinus 20 leebus päevapeale miinus kuueni. KK käis metsatöödel, mina tegin tubaseid toimetusi. Tagaõues peesitasid naabri kassid, jõllitades vahepeal imestunult aknast sisse ja olles peaaegu ninapidi koos lapse koeraga, vahel vaid klaas. Lapse koer oli ka üpris üllatunud sellisest ülbusest:). Pildil olev suusarada on tegelikult kõige väiksema kelgurada:)
Sünnipäevanädala meenutuseks võte meie väravast, mis on inspiratsiooni saanud Viru-Nigula triibuseelikust, kus on ka rahvusvärvidel koht, vaid vales järjekorras:) Aga talu nimi on meil küll nö rahvusromantiline- tõesti sini-must-valge.
Kevadeni on jäänud veel umbes 20 päeva!