olin pannud selle postituse pealkirjaks kui alustasin ning kirjutanud olin, et sel aastal õitsevad juuli alguses mõned traditsioonilised taluaialilled, mõned iirised ja trobikond lauke. Juurde olin lisanud järgmised pildid. Las nad siis jääda pealegi.
Juuli keskpaik on käes ja pean endalt küsima, et millega ma selle vahepealse aja olen siis sisustanud. Aiast ma vahepeal pilte teinud ei ole. Miks? Õiget põhjust nagu polegi.
Vahepeal puhkasin riigitööst ning sain tegeleda kõige tähtsama inimesega, kes seletab oma keeles pikad jutud, ajab end toe najale püsti, lastes ühe käe lahti ja vaadates võiduka ilmega ringi, et kas kõik näevad. Väga viisakas on ta ka- iga teine sõna on aitäh-aitäh!
Palju on sadanud, aias on kõik kuidagi liiga lopsakas ja lihmaki-lohmaki, küll siia, küll sinnapoole kaldu. Otsustasin täna, et kuigi ma sellise olukorraga rahul ei ole, ei lase end häirida ning lepin olukorraga.
Õhtul kasutasin juhust ning üritasin päikeselaike püüda.
Et asi väga kreeni ei kisuks, siis lõpuks pisut punast,valget, roosat ja sinist ka
Rohelist ikka ka
