Mõeldes tagasi

Mida vanemaks saame, seda suuremal kiirusel aastakesed mööduvad. Tunne juba peaaegu selline kui oleks kiirteele sattunud.

Mille poolest siis erines see aasta varasematest? 

Heitsin pilgu ettepoole ja jäi silma, et olen korduvalt kirjutanud rõõmsatest kohtumistest armsate aiainimestega.

 See aasta erineb varasematest, sest tõi lisaks kaasa ka lahkumisi...teispoolsusse. Just täna süütasime küünlad Muhediku ja Thela mälestuseks. On raske, kuid pole parata, peame laskma neil minna.

Rõõmu oli ka päris palju- traditsiooniline kokkutulek ja kohtumised aiaüritustel ning niisama üksteise aedade visiteerimine koos väljakaevamistega ja uusi taimeleide jms. Vaatamata  pingutustele ei ole ikka pooltesse aedadesse jõudnud. Aga teeme plaane!

Tore on ka uute inimeste puntitulek, tere tulemast, Tuderitalu perenaine!

Detsembrist ka mõni rida. On lumeta, soe ja märg. Tõsi, ühel päeval oli meil ka tõeline talv, see oli vist 6.detsember ja sai hommikul tööle sõites fikseeritud. Õhtul oli jälle hoopis teine pilt.

Jõulude ajal tegin ka mõned klõpsud aias. Ütleme ausalt, et sügis mis sügis, mõni õitsejagi on veel.

Detsembri alguses panin kasvumajas viimased tulbisibulad mulda, katsin viinapuud ja külvasin redist ja tilli.

Väike inimene tatsab omal jalal ning toob mulle oma tite sülle ja ütleb, et äiu-äiu. Siis pean ta lapse eest hoolitsema:)

Panen toreda pildi ka noorema tütre pereliikmetest

Igavesti toredad tegelased on! Neil kõigil sai sel aastal uus kodu valmis.

Soovin kõikidele toredat aastavahetust ja head koera aastat!

En

Lahkuda, et kunagi taas kohtuda

Ränk aasta see 2017,mil juba teine armas kaaskirjutaja lahkub teispoolsusse. 

Sealseid aedu rajama nagu keegi tabavalt ütles.

Ma nimetasin Muhedikku esiaalujaks kohe peale esimest kohtumist kokkutulekul Lillekasvataja juures, kui sattusin võõraste, kuid samas nii omade sekka esimest korda. Kohmetusel aitas kaduda Muhediku soe kallistus ja neid kallistusi on ta jaganud alati ja palju ja meile kõigile. Meie aedades on temalt saadud lilli ja meie peades temalt saadud taime- ja elutarkust. 

Muhediku blogi olen lugenud algusest lõpuni oma viis korda kindlasti ja soovitan teistelegi. 

Veesilmake meie aeda on tehtud tema blogis tähendatud õpetussõnade ning iiriseid kasvatatud tema raamatust loetud tarkussõnade järgi.

Tema koju ja kaunisse aeda olime alati kõik oodatud! Kogu meie nn segaste taimehullude kamp.Sel suvel alustasime kokkutulekut tema juurest. Kes oskas siis arvata, et see oligi viimane silmast-silma kohtumine. Kurb on ja südamel raske tunne ja ega see tahagi hästi pähe mahtuda kui veel mõned päevad tagasi arutlesime erinevatel teemadel. Elu on heitlik ja ettearvamatu.

Loodan südamest, et meie traditsioonid jäävad püsima ning püsime jätkuvalt nii ühtsena kui vähegi võimalik!

Igale lahkumisele järgneb alati kohtumine, kas siis siin- või sealpool!

Hüvasti, armas Muhedik ja nägemiseni, sest kunagi ja kusagil kohtume me kõik taas!

Muhediku mälestuseks pilt ühest temalt saadud imekaunist iirisest.

Selle sügise viimased lillepildid

Nädalavahetus oli üllatavalt normaalse ilmaga ning lasi mõnuga aias kanne kokku korjata:)

Kasvuhoonest sai rämps välja ja talvitujad sisse vinnatud ja viinapuudelt külmunud lehed küljest nokitud ning puud alla lastud.

Oksi veel ei kärpinud, tundus pisut vara. Viimased sibulad said lõpuks mulda ja põõsad maasse kaevatud.

Kui kõik vajalikud tööd tehtud, oli õhtu käes ja pildid tegemata. 

Eile pisut enne pimedat sai see viga parandatud. Ilmselt siis selle sügise viimased lillepildid.

Praegu sajab lund ja edasised õhtud hakkavad ilmselt olema sellised või sarnased:)

Oktoober

Tere ja kõike kaunist, kuigi Ilm on jätkuvalt sajune ja porine. 

Vaatamata sellele olen leidnud mõned hetked põõsaste istutamiseks ja sibulike muldatippimiseks.

Mõned tulbid on veel jäänud ja siis on kõik. Tited pottidega kasvumajja ja...just nii, et ja, aga enne tuleb ju tomatid kasvuhoonest välja visata. Õiget külma pole olnud ja tomatid on veel täitsa ilusad. Aeg on aga sealmaal, et pole pääsu.

See sõrmeõnnetus on ka tugevasti töid-tegemisi piiranud, sest põhiliselt tuli kasutada vasakut kätt. Täna jõudsin lõpuks sinnani, et sai sidemed maha võtta. Häda on aga selles, et uus nahk on nii uduõrn ja hell. 

Tegin üle hulga aja mõned klõpsud nii linnusemaal kui koduaias.

See on lapselapse uus puu linnusemaal, Järvseljalt pärit ilusate punaste okstega hõbevaher

Siin pildil ei ole mitte lihtsalt posu kirevaid vahtralehti, vaid väike vaher kirjude lehtedega

osa niidetud linnuseplatsist

Koduaias

Mõni roheline hosta muutus üleöö kollaseks, aga silostunud ei ole veel ükski

Nagu näha, on veel erinevaid õisi ja värvilisi lehti nii puus kui maas ja metsviinapuu punastunud.

Hooaja eelviimase taimevahetusega sain ootamatult ka ühe unistusetaime-raudürdi!Ja kohe terve seljatäie

Suur tänu Enele!

Ja viimased taimed vahetasin suure lasu seente eest, tänan, Moonika!

Rohkem seekord ei kirjutagi, looduse seis sai fikseeritud ja seekordse postituse eesmärk täidetud.

Kirjutamiseni ja heade soovidega

Milda

P.S.

Peaaegu oleks kõige tähtsam meelest läinud- meie väike preili sai juba aastaseks.

Kiire selle suve viimane postitus

Kalendrisuvi on lõpukorral. Suve endaga on olnud suhteliselt kehvasti. Meie aia kohal on väga pikalt rippunud must pilv ja aiamaa lirtsub.

Kusagil porimülkas on veel mõned kartulidki maas. Küüslaugud võtsin üles, sest nad olid maasikate vahele pistetud ja maasikad on end ammendanud. Sai mõned uued taimed istutatud.

Kui maasikatest pisut rääkida, siis olen juba aastaid kasvuhoones maasikaid kasvatanud, kõige rohkem on olnud 20 taime koos kuumaasikatega. Sel aastal panin 5 taime suurde amplipotti ja riputasin üles, teate küll seda lauset, et "õhku, õhk ei maksa midagi".Pean siinkohal märkima, et kastmisega tuleb hoolas olla, aga järgmisel aastal läheb asi kordamisele.

Mis siis viimasel ajal on tehtud? Muidugi tööd, viimased puhkusepäevad sai välja võetud, koolitusel käidud ja sõrme valutatud.

Aga alustame algusest. Tööst ei ole midagi huvitavat rääkida kui mitte arvestada, et huvitav ja arendav koolitus sellega kaasnes.

Puhkusepäevad olid mõeldud aiatöödeks, aga...siinkohal tulebki rääkida sõrmekesest, nimelt parema käe keskmisest sõrmekesest.

Kui ikka tekkis mõte haarata täie jõuga alõtšatüvest kinni, siis nii saigi tehtud.Tüve tagumisel küljel oli ootel pikk ja üliterav astel, mis sisenes krudinal sõrme ja tegusast inimesest sai hoobiga abitu ja (aia)töövõimetu isend. Seitse päeva valu ja jubedat paistetust, alles täna on natuke sellist paranema hakkamise sügelustunnet.Kohe tuli meelde see lause, et vigastused on märk vajadusest rapsimises paus teha. Võib ju tõesti nii olla, sest aiatööriistad eriti näppu ei sobinud juba pikemat aega. Väga mõnus toimetuste edasilükkamise põhjus on ikka see väike inimene, kes juba tuleval kuul aastaseks saab. Aeg lendab hämmastava kiirusega!

Kui sõrm haige ja  tööd teha ei saa, on legaalne võimalus ringi rännata. Enne Pariisi soovitatakse käia Nuustakul ning saanud sellest innustust, külastasime Eestimaa läänekanti.

Sai nähtud kauneid sildu

Konuvere sild

Kasari vana sild

Külastatud linnuseid

Haapsalu lossimäel

Lihula linnuse vana ja uus kõrvuti

Sai rabas räätsadega ukerdatud

 

Pakri poolsaarele tiir peale tehtud

Hiiumaa kauneid paiku (taas)avastatud

Muidugi käidud Võhma Juurikal. See on juba väike traditsioon, kusjuures sel aastal ühines meiega ka KK. Kui juba kodunt välja sõidetud, sai ka Kurgjal käidud

Aed toimib mööda isevoolu- kõik lilled päevaliiliatest kuni heleeniumite ja sügisastriteni õitsevad korraga.

Panen pildi hetke kõige kaunimast, kes kahjuks sai tormis rasida, kuid õnneks päris ära ei murdunud.

Delavayi ängelhein "Hewitts Double"