Aalujatele (ja teistelegi)

Selle aasta viimane päev ongi käes. Uskumatu, alles ta algas ja juba lõpp käes, loetud tunnid veel jäänud. Minu jaoks oli see huvitav aasta, palju sai õpitud ja arenetud, nii erialaselt kui hobialaselt kui lihtsalt inimesena.
Erialaselt sai end paraku ka palju kulutatud, lihtsalt nii palju on  olnud halba ja kurba meie ümber.  Hobialaselt sai see eelmine negatiivne  kohe positiivseks laetud ja seda tänu siin tekkinud uutele hobikaaslastele ja muudelegi aiahulludele.  Palju sai kauneid aedu nähtud, huvitavaid taimi soetatud ja teadmisi juurde ammutatud.
Kohe-kohe saab aasta täis sellest, kui julguse kokku võtsin ja siia kribada üritasin. Tänu teie kõigi  heasoovlikule suhtumisele, toetusele ja õpetustele läks see üsna valutult. Põnev oli! Peaaegu sama põnev kui teie kirjutisi oodata ja huvitavalt kirjutatud  lugusid lugeda.
Ei hakka rääkima möödunud vihmasest suvest, sest möödanik ta on ja täpselt samasugust ei tule ilmselt kunagi, vaatame, mida toob endaga aasta 2013.
Mingi omapärane rahu on hinges,  ilmselt olen lõpuks  saavutanud  vajaliku tasakaalu, tõmmelnud vähem ja muretsenud vähem asjade pärast mida niikuinii  muuta ei suuda.
Möödunud aastal igatsesin sel ajal juba kevade järele. Hetkel on aga täpselt parasjagu kõike, lund ja külma ja nüüd ka sula. No seda viimast väga  palju ei ole vaja. Talvekate võiks ikka jääda!
Iga juba selline, et kõige tähtsam on tervis, seda soovin endale ja kõigile teilegi uuel saabuval aastal!

Sundpuhkus

Nagu arvata, on õues talv. Ütleks kohe, et tore talv, sest talve kohustuslikud elemendid - lumi ja külm- on olemas. Sellisel ajal ei ole ma puhanud kunagi, aga seekord olen kodus hädavajadusel ja nö põetaja kohustes. Põetamine on esimestel päevadel seisnenud pigem passiivses tegevuses, põetatav lebab maas sinna spetsiaalselt talle pandud matil ja magab. Mida rohkem rahu ja und, seda paremini paraneb, pissiringid õues käivad muidugi ka asja juurde. Nagu aru saite, on tegemist suure sõbraga, kel nüüd ütles üles teine põlv. Esimese opi järel arst ütles, et tuleb ka teist opereerida, aga lootsime ikka, et saame talve üle. Kõige keerulisem on see, et meie kahe-aastane karvik on õuekoer ja tahaks ka praegu sinna, aga jalal ei ole ju karvu.  Praegu on tal ka võru kaelas, et haava ei saaks lakkuda. Mis saab siis, kui õmblused ära võetud, aga rahuolek  jätkuvalt vajalik, ei tea veel.
Kolm päeva olen lugenud, istunud netis ja ühe silmaga vaadanud telekat. Aiandusest täielik eemalolek, pole ühtegi lillepilti ka vaadanud. Kui muidugi ülesriputatud õnnitluskaarte mitte arvestada. Mitmesuguseid tähtsaid sündmusi ja tähtpäevi on olnud ja tuleb veel!
Jõulud ja aastavahetus lähenevad hämmastava kiirusega. Jah, nii see on,  jaanist jõuluni ja taas jaanini!