Kohe tuleb uus

Nii ta on, umbes poolteist tundi veel ja algab ilusate numbritega aasta 2020.

Ilm on sügisene või kevadine ja pajudel kohevad tibukesed nagu pildilt näha.

See on nüüd päris kindel, et sel aastal enam talve ei näe ja kogu lootus on uuel aastal.

Seega kõigile head uut! 

Sain veel sabast kinni

Alustasin seda postitust juba 4. novembril, aga vaatamata mitmele katsele jäi ikka pooleli.  Hea, et sain veel sabast kinni, homme juba detsember ja algabki jälle jõuluaeg.

Jõulukaktuski õitseb

Novembri alguses otsustasin, et selleks aastaks on kõik ja tõstsin potis talvitajad katuse alla, istutasin veel mõned põõsad  ning koristasin kasvuhoonet. 

Kõik potsikud-nätsikud said korralikult riiulitesse ja aiatööriistad paika tõstetud. Ise mõtlesin, et kui nüüd 

talv peaks tulema, siis tulgu. 

7. novembri hommikul oligi maa valge

Puudelt olid lehed langenud, vaid noor kask "Youngii" hoidis lehtedest tugevasti kinni.

Järgmiseks päevaks oli lumi läinud ja kuni eilseni must maa, plusskraadid vaheldumisi kerge miinusega ja vihmasadu. 

Vettinud maale sadas eile õhtul selle sügise teine lumi

ja üle hulga aja oli ka päikest näha.

Kuu alguses  jõudsid lõpuks kohale ka ühest fb  grupist tellitud kolm ITOH pojengi juurikat.

Nagu pildilt näha, tõeliselt suured ( võrdluseks A4 formaadis paberileht). Igal 15-20 punga.

Neile kaevasin suured augud ja panin nad rammusasse mulda. Peab vist talveks natuke midagi

täiendavaks katteks peale viskama ja hoolitsema, et vesi sinna kogunema ei hakkaks, et talve kenasti üle elaks.
Kevadeks tellitud suur big-bag kott mulda, 2,5 kuupmeetrit toodi ka kohale.

Sellest peaks mõnusalt jaguma nii kasvuhoonesse kui juurviljamaa parandamiseks ja lillepeenardesse pinnase tõstmiseks.

Talveõhtuteks on ka väikesed ettevalmistused tehtud, et pidevalt ninapidi arvutis ei oleks.

Täna sai lindude söögimaja välja toodud. Nii tore on pisikesi sulelisi jälgida. Esialgu on nad ettevaatlikud, aga kevadepoole muutuvad päris julgeks.

Panen siia lõpetuseks ka pildi vahvast tekist, mille sõbralt kingituseks sain. Olen vist olnud hea laps:)

Suur aitäh Iivile!

 

Talveajale üleminek on ukse ees

see talveajale üleminek lõpetab tegelikult ka aiahooaja, sest õhtuti on liiga pime ja eks tasapisi hakkab ka külmemaks kiskuma.

Hostad on silostunud ja paljude lillede pealsed koledaks muutunud. Tasapisi püüan neid lõigata.

Kasvuhoone pole ka veel tühi, sest mõni tomat veel kasvab.

Suure viinapuutaime, kolmanda seega, sain nädalavahetusel kasvuhoonesse istutatud. Mäletate mõtet, et rohkem viinamarju ja vähem tomateid. Väikestele maitsevad viinamarjad hästi ja eriti ilma mürkideta kasvanud. 

Nii tore oli kui kolmene istus viinapuu all, mugis marju ja ise kiitus, et nii mõnus.

Uued mustikad, "Patriot" ja Eestist pärit"Are" said ka istutatud.

Kui oli juba tunne, et asjadega ühelpool, tuli pakiteade ja ammuunustatud floksid jõudsid lõpuks kohale. Saatuse irooniana ei olnud minu tellitud taimed ja oli veel vaja taimevahetust teha ehk pakk uuesti pisti viia. Tänaseks on lõpuks saadetis kohal ja saab laupäeval mulda pista. Tellitute seas on ka "Estonia 100", mis on pildil omapärase õiega, eks saab näha missugune on tegelikkus.

Kartulimaalapikese katsime puulehtede kihiga, saab lehed maasse ja mulla ehk pisut kergemaks.

Nädalavahetusepäikeses tegin ja mõned pildid

keldrimägi

õunapuul on lehti nii peal kui maas

vahtrad on küll täiesti paljad

suur kask on ka veel kullane

kibuvitsast rääkimata

natuke on veel värvi

kõige väiksem teeb ettevalmistusi kõndimiseks

tuleva kuu lõpus saab see naerusuine tirts juba aastaseks. 

Ilusat sügise jätku ja meile aitab vihmadest:)

Aina lühemaks ja pimedamaks

lähevad päevad.

Aiaisu hakkab tasapisi üle minema. Puid ja põõsaid on veel pottides, lilledega olen peaaegu valmis  jõudnud. Sügisene sibulike mahapanek tundub alati nagu pooleldi  sunnitöö, ilm kehv ja kokkuaetud sibulikke tundub mõõdutundetult palju ja vabu kohti vähe.

Kevadel aga ootad hingevärinal uusi õisi ja vaatamata sügisestele ponnistustele tundub varakevadel neid  õisi ikka ja alati liiga vähe. Lisaks kõigele on ka ajus toimunud mingi nihe ja ei mäleta täpselt mida kuhu torgatud sai.

Eelmisel laupäeval oli kuldne ilm ja istutasin kohe mõnuga. Ikka sinna etteserva, kuhu tasapisi uus ala peab saama. Ikka lille või põõsa jaoks murusse suur auk, sisse hea muld ja taim ning ümber sibullilled. Lõpuks muru makulatuuri ja multši alla ja ... olemas.

Õitsejaid on ka veel kuigi mõnest sopist on esimene külm üle käinud.

ja niisama ilusaid

"Eclipse"

murdunud, kuid jätkab õitsemist

südajas lursik?

Aitäh,Tsiil!

selle toreduse nimi on kaotsi läinud

piiskenelas sügisrüüs

üks must karvik ninapidi kadakas

minu kõige värskem aiatööriist, sellega sain vanadest päevaliiliapuhmastest kerge vaevaga jagu

pühapäeval vaatasin kuidas arstitädi karvikut ravis ja pärast jutustasin "Hunti ja seitset kitsetalle" seitsmel erineval moel. 

Meie väike preili saab juba kolmeseks.
Sügisvärvid ruulivad

.

Sügis?

September kulgeb. Soojarekordipäev on üle elatud, aga kui mõned sõbrad räägivad põuast, siis meil juba pikemat aega sajab. Olen sellest täitsa tüdinud, vajalikud aiatoimetused tegemata ja rohi põlvini.

Pühapäeval, väga tähtsal Võhma Juurikal kallas ka nagu oavarrest ja ilm oli ka jahedapoolne. Väga märjaks ei saanud tänu saabastele ja keebile, aga ilmselt ei tekkinud seetõttu ka lillehuvi. Traditsiooniliselt sain kätte SS tellitud lillesibulad ja seekord väga maitsvad tellitud (kultuur)mustikad.

Sai kohtutud ja kallistatud ja vihmasajus mõnd aiasõpra seekord ei kohanudki.

Muidugi sai ka ostetud ja seekord siis viinapuu "Somerset Seedless" ( mäletate mõtet, et kasvuhoonesse rohkem viinamarju ja vähem tomateid),  suur mustikataim sordist "Patriot" ja kaks minipunti vaarikaid-Herkules ja Polesie. Eks näis kuidas need vitsad juurduvad ja mis neist edasi saab. "Polka" ei ole meie aias end senini õigustanud.

Panen siia ainsa pildi, mille vihmasajus tegin. Puhtalt ülestähendamise vajaduse tõttu.

Et meeleolu paremaks saaks, panen rea 1.septembril jäädvustatust. Kommentaarideta.

Mul on puhkusenädal ja kaminasse tegin tule...

August

Augustikuu on möödunud eriti kiirelt ja suuremalt jaolt töö tähe all. Kusjuures isegi 20.augustil olin tööpostil. Vot nii juhtus.

Töö hakkab juba hobitegevust segama:)

Valisin  täiesti juhuslikud augustis tehtud pildid. Toksin  seda postitust telefonis ning pilte on siin suhteliselt nigel valida, aga selline see rida sai.

Paljukirutud naat on õiges värvis ja kohas täitsa ilus.

Elulõng "Paul Farges" sai istutatud maja ette metsviinapuu asemele. Ta on võtnud samad mõõtmed kui eelkäija

Airilt saadud "Luua roosa" on veel väike, aga õitseb kui hull

sellel pildil on meie katusealuse sein oma tuntud headuses(KK kätetöö!), aga juhin tähelepanu hoopis sadememõõdikust kärule

eelmisel pildil oli ka kaks karedat päiksesilma, siin on kolmas-"Summernight"

käokingi on mu maa-aias loomulikult mitmeid, väänduvale sel aastal tuge ei pannud, minu meelest on ta püstise  elulõnga najal palju ilusam

üks hullunud ängelhein pürib kõrgustesse

lillepusa sauna seina äärest

vahakübar Taivilt (tänud!) vaadake kui ilusad on selle lille õied, piinlik, aga iga kord mööda minnes tahaks näpuga katsuda:)

keldrimäe mittekuhugiviiv trepp tavapärasest teise nurga alt. Treppi kasutab aktiivselt meie neljajalgne, kes armastab kõrgelt oma valdustel silm peal hoida

vaatamata paljude asjade täielikule ikaldusele- idanes kolm tilli ja mõnikümmend porgandit ja kolmest sordist hernest vaid üks ning ega tomatisaakki ülearu suur ole-  ei saa ei mustikatele ega viinamarjadele mingeid etteheiteid teha. Äkki olekski hea mõte kasvuhoone panna täis viinapuid ning tomateid kasvatada õues mingi eemaldatava katte all

Tellisin omale mõned Eestis aretatud poolkõrged mustikad nimega "Are", pidavat olema sama külmakindlad kui söödav kuslapuu. Eks saab näha!

Lõpetuseks pisut flokse, nimega ja nimetuid. Ilma nendeta lihtsalt ei ole august august

Eden's Smile

Mister X

Fliederenzian (lubatud kõrgus 1.40 ja on ka väga kõrge)

Picasso

väidetavalt Skyscraper

selle silti ei ole leidnud, aga on vahva tume ja pisut krussis õitega

Minu kõige punasem

Nüüd võib tekkida õigustatud küsimus, et kas valget ei olegi. Tegelikult üks ikka on , kõrge ja hiline, alles alustab. Nimeks Weisse Wolke, eks ta valge pilve moodu on ka, umbes poolteist meetrit kõrge.

Pilti lihtsalt ei ole veel näidata.

Siin aga hetkel minu kõige ilusam kukehari-Muhedikult pärit Matrona seemik. 

Sügis on kohe kohal, pihlad on ammu punased ja põdrakanep on õitsemise lõpetanud. Pohlad punetavad mätastel ja kuuldavasti on mõnes kandis seeni kobarate kaupa. Ise pole sellise õnnega veel kokku puutunud, metsas nägime kahte pilvikut ja viit puravikku ja...

Lõpetuseks kõige nunnumatest ikka ka üks pilt. 

Kui need kaks maale tuuakse, pole tähtsust põual ega sajul, umbrohul ega peenraäärtel, rääkimata istutamist ootavatest potiasukatest.

Lapsed kasvavad nii kiiresti, et tuleb kasutada iga hetke, mis koosolemiseks antud on.