Oktoober

Kella keerati. Jälle. Lisaks märjale ja külmale on nüüd ka pime. Ei ole meeldiv. Samas möödunud oktoobris oli taas nii seda kui teist- meil on külmi öid olnud vähe- paljudel puudel on alles lehed küljes ning paljud lilled külma võtmata. Tänu pikale soojusele õitsesid krüsanteemid kohe mõnuga

Mõne sõnaga siis neist. Mul on vanadel aegadel olnud mõned krüsanteemid, aga ajapikku on õnnestunud kõik suretada. Ise ma selleks mingeid erilisi pingutusi ei teinud, aga ega ma ka allesjäämise nimel ei pingutanud, et oleksin katnud või midagi sarnast. Eelmisel sügisel tuli äkki jälle "krüsanteemitunne" peale ja nii tellisin mõne Järvseljalt ja sel kevadel sain Maie Aiast mõned erivärvilised lisaks. Suvel näitas aga FB sõber Lina Leedust pilte oma krüsanteemidest. Pean kahjuks tunnistama, et olen unustanud kui palju tal neid erinevaid oli,aga ära tinistas ta mu küll. Temalt tellisin omale vaid varajasi õitsejaid ja ta lubas mulle mõned saata. Kohale saabus suur kastitäis õitsvaid hästi pakitud paljasjuurseid. Küsisin kas peaks õied istutades maha lõikama, aga ta arvas, et pole vajalik ja tõesti, umbes pooled ei oleks nagu aru saanudki, et nad vahepeal on mullast väljas olnud ja mitu päeva ühest riigist teise rännanud. Osad, mis maha lõikasin, hakkasid ka septembris uuesti õitsema. Lausa hämmastav. Et asjast ikka asja saaks, jagasin lähemal elavatele krüsanteemisõpradele osa laiali, et kui talvitumine kehv, siis kamba peale suudame ehk mingi valiku säilitada. Olen nüüd vaadanud erinevaid videosid Youtubest küll krüsanteemide kasvatamise kui paljundamise kohta. Olen aru saanud, et krüsanteemi oksapistikust paljundamine ei ole vist eriline raketiteadus.Sama ka nn juurpistikust. Hoopis teine küsimus on kuidas neid elus ja tervena üle talve hoida. Korea krüsanteem on küll tugev tükk ja nii mõnigi ütleb, et kerge muldamine talveks ja aitab küll. Ma aga olen veendunud, et ega ühelegi lillele meeldi Eestimaa keskmine talv, kus vaheldumisi on külm ja sula, jää ja märg. Tihti juhtub veel päris kõva külm olema absoluutselt ilma lumeta. Suvel juhtusin ühes taimeaias pealt kuulama taimetarkade omavahelist juttu, et mullata ja kuuseoksad peale jne. Kas blogi lugejatest on kellelgi jagada häid nippe kuidas kõige parem oleks nendega toimetada? Igaks juhuks kaevasin mõned välja ja istutasin kasvukasse. Ostsin ka koti nn talvekatet, et õue jäänutele peale panna kui väga külmaks läheb ja lund ei ole. Selle aasta veebruaris oli meil kaks nädalat lumeta ja suhteliselt soe ning kaks krüsanteemi hakkasid väga vara kasvama. Panin neile siis kaitseks talvekatet peale ja arvan, et sellega ma nad ka päästsin. Selle aasta oktoobris oma aias erilist värvidemängu kahjuks ei näinud- vaid hapupeenar oli pisut erksam.

Kirju vahtra leidsin laste tagahoovist

24.oktoobril oli ta selline. Öösel oli esimene korralikum külm ja järgmiseks õhtuks oli pilt selline

Keegi oleks nagu nupule vajutanud. Täna on juba november ja normaalsed inimesed on aiatöödele joone alla tõmmanud. Olen kuidagi hiljaks jäänud ja alles posserdan oma tegemistega. Aga ilm on hämmastavalt soe ja võimalik veel istutada, seepärast tellisin veel ühe õunapuu, mida oli hädasti vaja ja see tuleb veel homme kindlasti maha istutada. Kõigile usinatele aiainimestele soovin aga head aiarahu ja juba mõne kuu pärast läheb aiaralli jälle lahti:) Ja mõned krüsanteemipildid veel

Suvi on läinud ja sügis tulnud (juuli,august, september)

Suvi on taas minevik ja temast mingit kokkuvõtet teha on üsnagi keeeruline. Mida aluseks võtta- ilma, sündmusi, tegemisi-toimetamisi? Alustame siis ikka ilmast. Juuni-põud, juuli tavaline suveilm ja augustis tuli meil vihma kõigi kolme suvekuu ja vist poole sügise eest ka kokku. Kui juunis kõik tolmas, siis augusti lõpuks juba lirtsus. Ega ma nurise, pinnas on istutamiseks super. Ja istutamise järg on ikka ees. Uued tellitud sibulikud veel lisaks, seekord väiksemaid- ülaseid ja botaanilisi tulpe ja lõokannuseid. Kevad tuleb põnev! Juuni lõpus külvasin teise satsi herneid. Soovitatakse juuli alguses ka veel uusi kurke külvata, aga selleni ma ei jõudnud. Sõber jõudis ja veel üleeile korjas ilusaid noori kurke. Juulis uue tilli külvamiseni lõpuks ikka jõudsin. Tegemistest veel niipalju, et sügisel alustatud mustika ja rodopeenraga jõudsin peaaegu lõpusirgele. Mustikasaak oli küll kesine, aga pohladel ja suureviljalisel jõhvikal olid mammud küljes. Möödunud talv oli nagu oli ja võttis terve hulga taimi endaga kaasa, isegi osa hostadest talvitus väga kehvasti, mõni suri tervenisti ja mõni poolenisti. Lillede asemele olen hakanud rohkem põõsaid istutama. Kasvuhoone esise vanade flokside peenra tahtsin juba eelmisel aastal tühjendada, aga jõudsin alles nüüd järjega sinnamaani. Floksid elasid seal oma elu ja nii on tekkinud üks paras segadus, keegi on hukkunud ja keegi lapsed saanud. Sildiga Uspech uhkeldab üks punakate õitega tegelane ja Hesperise asemel seemik, mis nägupidi võiks olla Hesperise ja Fliederenziani võsuke:). Aga täitsa kenake teine. Uutest taimedest saabusid Lätist floksid ja Leedust krüsanteemid. Septembris oli ilusaid suveilmu kohe nn kobaratekaupa. Mõni päev oli pea 30 kraadi-kuumem kui suvekuudel! Meile jagus ka sademeid. Muld on kohati kahe labida sügavuselt märg,puude alt muidugi mitte nii sügavalt, eks puud imevad oma osa ka ära:) Istutan ja istutan ja tasapisi katsun uut kodu leida neile, kes liialt suureks kasvanud või on nö läbi kasvatatud. Senini on õnnestunud talitada nii, et komposti lilli eriti ei ole vedanud, aga ega sellest pääsu pole. Eks need igasugused võõrlimused toovad endaga tahestahtmata kaasa rohevahetuse vähenemise. Kohaliku rohevahetuse fb grupis hõreda osalemise kohta juba kirjutati kommentaar, et limuste pärast inimesed ei tule. Tuleb aga lihtsalt ise hoolikas olla, sest tegemist pole ju mingite nähtamatute tegelastega.Taimed karantiini või juured puhtaks pesta? Ise olen juba aastaid kojaga tigusid ja mune hoolikalt kokku korjanud, sest kui ei oleks seda teinud, oleks sügiseks kõik hostad vaid lehepuru. Sügis on käes, viimased tellitud sibulikud saabusid ja nüüd tuleb vaid vihmade vahelt leida aeg nad mulda pista. Kuna vahepeal on aeg juba oktoobrisse sõudnud, siis tänane öö oli juba külm, aga pikk prognoos erilist külma veel ei ennusta. Seega-istutame veel! Pildipanka sirvides avastasin, et olen vähe pilte teinud.Lisan siia igast suvekuust mõned, mis pealevaatamisel kõnetasid. Siia ritta jäid nad suvalises järjestuses.

Juuni pildirivi

Kevadest

Olen seda postitust alustanud mitu korda, aga ikka on mingil põhjusel pooleli jäänud. Lõpuks sain valmis ja pildidki juurde, kuid postitamisega juhtus mingi näpukas ja läinud ta oligi...

Mõned sõnad selle kevade kohta- lühidalt kokku võttes üks veider ja heitlik kevad.

Kevade esimesel päeval õitsesid meil samad lilled, mis veebruaris, sest veebruaris oli meil kaks nädalat lumeta periood. 

Aprillist jääb meelde tavatu soojalaine ja maist vastupidi kõva külm. 5.mail Sigulda taimelaadal käies olin talvesaabastes ja sulejopes. Hommikul teele minnes oli miinus neli ja maa härmas. Päeva peale ilm pisut leebus, aga soe oli vaid päikese käes, õhk oli ikka jahe. 

Aprillisoojusega algas kasvukas elu, viinapuudel olid juba ilusad suured lehed kui tuli ühel ööl miinus 7 ja  tegi üks null.

Ilm hoidis kaua öökülmi, alles praeguse kuumalainega on ööd soojemad kuid ikka jahedad.

Suvikõrvitsad ja kurgid ootavad õue saamist. 

Sel kevadel juhtus nendega selline lugu, et esimene sats ei idanenud nagu oleks teadnud, et vara veel.

Eks muld oli ka kaua külm, isegi kasvukas.

Digipeenrast ( vt eelmist postitust) nii palju, et tore asi, jäin temaga väga rahule ja sügisese  kaamose ajal läheb kindlasti uuesti käiku. 

Salat sai söömisküpseks kolme nädalaga ja maitses hästi. Järele jäänud kontsu istutasin kasvukasse ja  lapselapsed käivad lehti näksimas.

Kasvukasse riputasin sel aastal kaheksa amplipotti maasikatega,  nii harilik kui kuumaasikas. Mai lõpus said esimesed valmis. Olid väga magusad!

Tomatitaimede ettekasvatus õnnestus hästi ja tänu Annele sain suurepärase taimelambi -tsiteerides Kreisi raadiot- "tõeline haitek". 

Praegu on põud. Vihma on sadanud vähe, muru on kärssanud ja krõbiseb. Veega ei ole priisata. Seega saavad korralikult kastetud vaid lemmikud ja hellikud, seega sinililled  ja potikad. Muidugi ka kasvuhooneasukad. Nädalavahetuseks lubab vihma, ei jõua ära oodata. Heitlik talv ja külm kevad on niikuinii teinud taimedele kahju- pähklipuud ja hostad ja isegi sirelid! Täna avastasin, et kevadel istutatud mesimurakad on kuivanud. Lihtsalt jäid kahe silma vahele. 

Mõned kevadised pildid ka

Küll sellest kevadejutust! Kui vihma tuleb, saavad suvelilled ka õitseda.