Suve haripunkt?

Suve haripunkt on käes, selles pole mingit kahtlust. Öö on juba pime ja  sirtsude saagimine üha valjeneb.
Niipalju vett kui sel suvel, ei ole juba ammu taevast alla tulnud, peenravahed lirtsuvad ja lilled on tavalisest oluliselt lopsakamad.
Pilte kahjuks täna näidata ei ole, fotoka aku sai valel ajal tühjaks:) Eks järgmisel korral.
Minu suured lemmikud - päevaliiliad  on alustanud. Ka mõni aasta tagasi  istutatud tillud on nii suureks sirgunud, et näitavad oma õie ära. Kahjuks ei tunne neid kõiki nimepidi.Niiskuse tõttu on ka meie aeda ilmunud mingid mitte väga kaunid väiksed limukad, kes näkitsevad ära  õie sametis katte.

Alguse juurde tagasi- väidetavalt ennustas vanarahvas suve pikkust põdrakanepi õitsemise järgi.
Juba mitu aastat olen veendunud selle paikapidavuses. Selle aasta omad on meie lähedal just poole õitsemise peal.
Kuidas on lood  teie kandis põdrakanepi õisiku pikkusega? Kui pikalt jätkuvat suve ennustab põdrakanepi õis?

Kuhu küll need lilled jäid?

Ei, ei, see pole see laul.
Kuhu küll see aeg nii kiirelt kaob. Vot see salm trambib kõrvus küll. Juba juulitki nädal läinud. Puhkus läbi, kahjuks.
Sel nädalal viis ühesugust päeva-äratus, hommikutoimingud, töölesõit. Viiest tagasisõit koju. Tööl  aju nii tühjaks imetud, et ei  funktsioneeri  ilmselt enam korralikult- vähemasti keret ei suuda ta  aiatöödele sundida. Kui suudabki, siis minimaalses mahus.  Nii lähebki õhtu -sutsuke siit, teine sealt, vajalikud (enda arvates) kohad ikka kaunimaks ei lähe. No olgem ausad, maasikapeenras jõuab ikka  tuuri käia ja mõned uued õitsejad  ka üles pildistada .
Kogu lootus on nädalavahetusel. Mõtteline nimekiri on oi kui pikk. Vaja istutada  ja eemaldada, umbrohtu muidugi. Asi tundub aga veidi kahtlane, sest  tunnen, et mul on olemas parem põlv ja kindel mis kindel, ilmamuutust tähendab see raudselt. Lubati ju ka  kuuma ilma, eks siis on ka äike platsis.
Niipalju olen ikka õhtuti jõudnud, et aalujate blogijutud on loetud,  natuke isegi kadetsetud seda jõudlust vaadates. Tänu teie usinale blogistamisele olen igasugu kauneid ja põnevaid taimi  näinud ja  tarku õpetusigi meelde jätnud.
Peale eelmist  postitust olen ka ilma arvutivahenduseta näinud kauneid õisi ja aedu, Marguse  iiriseid ja Marianne aia mõnusat kooslust (see ta enda väljend). Väga mõnusad tunnid olid seal, aitäh!
Nagu öeldakse, pikk jutt, .... jutt. Eks ole vahepeal ka mõned pildid tehtud.
Aru ainult ei saa, et kas olen ise äpu, on fotokal midagi viga või peab  pildistamisel hakkama prille kandma, aga pildid on ikka väga ebaühtlase kvaliteediga.
Seekord  jäi pilditegemise lõpp muidugi ka üsna öhe.

lumepalli viimne pallike

 uus kukehari, nimeks oli vist Red Carpet

vanaemaaegne alpi aster tunneb end keldrimäes päris hästi

kukehari keldrimäes, seda kollast on meie kandis vabas looduses väga palju

  vaade lipuplatsile  pähklipuu alt

üks  koos  aiaga saadud pojengidest

Savisaarelt pärit angerpist, on ka mõned pojad saadaval

kolmest kullerkupust kõige hilisem õitseja

võitluses loodusjõududega jäi peale loodus ning mina valisin rooside asemel kibuvitsad

sõbralik kooslus- istutatu, hiirte toodu ja isekülvanu

suur nimeta potipoiss

kahju, et lõhna ei saa pildiga edasi anda!

"päritud" pojengid ja minu istutatud floksid rõõmsalt koos

15 aastat tagasi panin siia  kasvama ühe vitsakese

ajutine peenar- nagu elav etteheide, taimed kasvavad suured ja lopsakad

vanaaegne liilia aspari kaisus

tulinelk, väga punane

veesilma servapeenrake

3. juuli loojang

3.juuli kell 23:14- suur kuu sitikaparvega:)