Sai käidud ja tehtud

Ootamatult sain kutse Futulandiasse. Väga kiire kutse, päevase etteteatamisega:) vôi vähemasti nii sai kokku lepitud, et homme...

Kaasa haarasin ülisuured kilekotid, sest ära pidin tooma Futu hea hoolitsuse all liiga suureks kasvanuid. Valge mänd ja kollase lehega väga suur ebajasmiin ootasid väljakaevamist. Ônneks Futu abikaas tegi jôu ja ilunumbreid nö kirka ja kangiga ja olidki tegelased käes. Männi juur oli üllatavalt väike ja ebajasmiini oma üllatavalt suur, selle juures kangi vaja läkski. 

kodus uurisin asja ja  leidsin väetisekestad  männi juurte vahelt, ilmselgelt polnud juurtel asja kaugemale kasvada, kui suu oli toitu täis. Ebajasmiin oli nii suur, et ühest sai kolm ( ka suurt)

Loomulikult ei piirdunud asi sellega. Kes Futu juures on käinud, teab, kuidas taimed iseenesest välja kaevuvad ja kaasa tulevad. 

Tegin pilte ka, palju kohe. Panen môned siia ka, loodetavasti Futu ei pahanda. 

Kôigepealt neljajalgsed pereliikmed

Igavesed toredad tegelased. Nad ei osanud kahtlustadagi, et telefoniga nende poole vaadates pildile jäävad:)

Üritasin kivilast panoraami teha

Selline see pilt siis sai

Täna tegelesin toodutele uue kodu tutvustamisega

Loodetavasti kosub ta kenasti, mônusate pehmete okastega mänd. 

Multš veel paika ja ongi korras.

Aias ôitsevad praegu  veel sirelid

Ungari

ja Prestoni

Tore nimetu kullerkupp

Kurekell-ängelhein

Sidrunilôhnaga päevaliilia

Sieboldi priimula Winter Dreams

Tundub olevat heleenium

Sôrmkübaralilled on suured môôtmed vôtnud, meeldib, et palju sajab

Akakapsas oli vanasti väga kirjude lehtedega, ei tea kas tahab rohkem päikest vôi varju

Vat selle lille nime ei tea, aga ôitseb pikalt ja trobikonna lapsi on ka teinud

Järvseljalt pärit uus kannike

Ja palju teisigi veel.

Eks neid lilli ole juba näidatud ka, aga ega küll küllale liiga tee:)

Fragmente

Sai täna tehtud aias väike tiir ja klôpsitud pilte, jäädvustamaks hetke suve algusest. Pilte sai palju, kohe väga palju ja valikut raske teha.

Tänane valik sai selline.

Väänduv kuslapuu Harlequin peab asendama seina äärest välja kaevatud metsviinapuud

Punase sarapuu seemikud otsivad kodu

Kibuvitsapôôsastes sumiseb kôvasti ja  ôied lôhnavad mesimagusalt

Liivateel on väga armsad ôrnroosad ôied

Majatagune  nurgake, sôrmkübaralilled ilmusid ise

ajutine kolme lille klump vôtab tasapisi suuremaid môôtmeid

Lupiine paluks veel

Saarepuust pakuke kôrtega:)

Selles kôige uuemas on koha leidnud ka môned okkalised

Tagaaed, pojengid alustamas

Veesilma äärne peenrake

Loojangukülg e. Ôhtune vaade

Paremas servas olev tünnike näitab kohta, kus alles susimas käin, sinna sooja ja päikselisse paika asuvad  iirised

Järg on käest kadunud

PEi jôua kuidagi kätt pulsil hoida, aeg läheb kiiremini kui kribada jôuan. Minu aeglus on teisest küljest ka kasuks, sest nüüd ei pea ma rääkima Tartu Botaanikaaiast ja Tartumail külaskäikudest ja ilusatest lilledest. Pealegi toimus see kôik juba üle nädala tagasi.

BA on muidugi super, sônades kirjeldamatu. Käisin ju seal viimati ülikooli kolmandal kursusel pildistamise praktikumis ja oli see umbes tuhande üheksasaja  tollel aastal, ühesônaga väga ammu.

Ilmast niipalju, et tuuled ei taha vaibuda ja vihmaga tekkis ka vahe, tulemuseks kivikôva pinnas. Nädalavahetusel saabus suvi, kahjuks vaid üheks päevaks, aga temperatuur oli lôpuks 28,5. Rôômu oligi vaid päevaks, pühapäev oli vihmane ja 16 kraadi. 

Vihma oli küll väga vaja, aga kôige kôvem sadu oli täpselt sel ajal, kui Tagatalu rahvas väravasse jôudis. Seega jäi aiaring lühikeseks ja eks nad olid tegelikult juba küllastunud ka, hulk aedu läbitud ja üks vägevam kui teine!

Tegin linnusemaale ka täna pôike. Läksingi vaatama kas anemoonid juba ôitsevad

Lisaks leidsin üllatuseks roosade kurerehade kôrvalt ka valged, neid peaks aeda ka tooma

Aias on jälle karvased maa-alused pahandust teinud. Tuleb jälle istutada môned hellikumad käikudest eemale. 

Kohe meele teeb pahaks, et need karvikud minu eest aiakujunduse üle otsustavad. Sibulikke on nad päris erinevatesse kohtadesse  tassinud.

Paar pilti aiast ka

Hilised sirelid alles alustavad

Teise aasta Globemaster ei ole nii hiiglane, aga poeg ju ka päris tegija kôrval

See isetekkeline on päris huvitavat värvi

Kuninglik osmonda on päris hästi talvitunud

Marguselt saadud hübriidne päevaliilia. Margus tahtis paar aastat tagasi selle toreda isendi komposteerida, sain  ôigel ajal jaole! 

Möödunud reede seis

Enne seda, kui saab ajas edasi minna, pean eelkôige iseendale panema üles reedesed pildid.

Eelmisel reedel klôpsitud siis. Kuuldused sellest, et ôitsejaid on vähe, ei vasta meie aias tôele.

Ja siit nad tulevad, mônedel vaid lehed, aga värvilised

Juuni alguses on tavalisel ja kollaselehisel humalal erinev nägu

See tumeroosa laik kandis ostes nime  padjandfloks Zwergenteppich

Vahvad väikesed ôied ja moodustav tiheda mônusa mütaka

Kannike Molly Sanderson. Tänu headele sôpradele on tal nüüd seltsilisi, helesinisekirjust  mustjassiniseni

Blue Spike( vist)

Selle kollase originaal kasvab müüril, antud isend ronis ise paremasse paika

Nôgesed 

Üks väga vanaaegne padjandfloks

Laugud ja ubapôôsad rôômsalt koos

kevadfloks Blue Perfyme

Sama, aga White....

Juno mingi:)

Väga vana kitsekakar

Tore sinilatv, kelle nimi hetkel ei meenu

Priimulatest üks lemmik, Winter Dream

Tiarell

Ibeeris

Ruutmeeter varjuaeda brunnerate jt

Jumalatelill, taas nimetu

Sinilatv

Üks aastaid tagasi rohevahetusest saadud madal iiris

Piimalill

Roomavad floksid

Padjandfloks, taas nimetu

Traakia nelk 

Vanad talutulbid on tôeliselt mônusalt pika ôitsemisega

Sirelid.see esimene on väikesest vôsust suureks kasvatatud

Heleda saime maale asudes päranduseks koos aiaga

Kristiine rohevahetusest(kui see veel käis) sain suvelillekeselt Middendorfi päevaliilia.

Tänaseks on ta ôisi täis

See pilt oleks tegelikult pidanud olema eelmise postituse juures, aga  olgu ta siis siin meenutamaks meilt üle käinud rahetormi

Mina ei tea palju neid pilte siia sai ja mitmel lillel nimi puudu jäi. Kui vähegi mahti saan, püüan vea parandada. Kui aga keegi oskab mônd sordinime täpsustada, olete lahkelt palutud.