Kokkuvõte või midagi sarnast

Mitu päeva võtsin hoogu, et selle aasta viimane postitus teha, aga kus sa ikka saad, jõuluaeg koos pere ja kodustega kadus vaatamata viiele vabale päevale niuhti, selle nädala paar tööpäeva läksid lipsti, õhtud takka. Kui Thela kirjapandut arvestada, et viimasel päeval tehtut teed uuel aastal aiva edasi,siis vehin mina terve aasta usinalt riigitööd teha. Kui võtta aga aluseks see, et terve aasta teed seda, mida teed aasta esimesel päeval.......siis mina kavatsen homme laiselda, lõppegu see siis kuidas iganes.
Ühel õhtul lappasin vanu pilte ja tuli meelde, et polegi rääkinud asjast, mis tükk aega muret tekitas. Nimelt olid mu fotokaga tehtud pildid pidevalt udusevõitu. Vaid automaadiga võttes oli tulemus enam-vähem. Sügisel selgus tõde, et viga polnud siiski sada protsenti minus, vaid fotokas oli lihtsalt rikkis. Nii hea kui halb uudis korraga, sain kinnitust, et minu silmanägemine väga kehv ei ole, aga aparaat on kahjuks kõlbmatu, sest uuemal ajal neid eriti remontida ei tasuvat.

Möödunud aastast ka traditsiooniliselt mõni sõna
1.jaanuaril oli temperatuur pluss neli ja taevas pilves. Praegu umbes sama, ainult et vaatamata sulamisele on meil päris paks lumi maas
3.märtsil lumi läinud ja lumekupud õitsesid
6.märtsil lumikellukesed õitsesid
13.märtsil tuli kuldnokk ja uuesti lumi
Märtsi lõpuks oli aed kuiv ja puhtaks kraabitud
26.aprillil tulid pääsukesed
aprilli lõpus oli kaks nädalat tõelist suveilma, mis lõppesid 1.mail. Ja mul oli siis puhkus!!!
18. mail said tomatid kasvuhoonesse
Juuni oli tõeliselt halva ilmaga, temperatuur oli vahepeal sama kui jõuluajal. Ka kasvuhoones tuli taimi katta ja poputada ja viinapuul võttis külm seinapoolsed pungad ära. Kurgiaasta ei olnud, sest kurk põhjanabal lihtsalt ei kasva.
Juuli ja august olid vastukaaluks tõelised suvekuud, pool septembrit veel takka ja siis tuligi sügis, ilus ja kuldne!
Taimedest kirjutama ei hakka (praegu), sest aiamärkmiku järgi on liikumine olnud kohutavalt suur, soetatud on horde ja jagatud  mitmeid aiakärutäisi ja seda rõõmuga, sest ei raatsi ju ühtegi lihtsalt ära visata, ikka otsid uued kodud:).Pottidesse jäi talvitujaid liiga palju, aga lihtsalt läks see aiahoog üle enne õiget aega ja vägisi punnitamist ma ei poolda. Küll elavad talve üle ja  lähevad kevadel mulda.
Mõned uued nurgad sai taimestatud ja seetõttu on huvitav oodata kevadet, sest  uutesse kohtadesse sai sibulaid ka peoga pistetud.
Aasta parimad kohtumised on ikka olnud taimeinimestega ja tipp muidugi A. kokkutulek Kadaka juures. Eeloleval aastal väisame (mis tobe sõna) mulke:) Saab kindlasti väga tore olema!

Soovin kõigile head aastavahetust ning edukat, rõõmsat ja vaheldusrikast uut!
Pildipangast mõni pilt ka aasta meenutuseks

Väike vallatus

Mulle on lapsest saati meeldinud väike kevadine kollaste õitega lill, nimega kanakoole (Ranunculus ficaria)
Eestis levinud taim, kuid  levikukaardi järgi meie maakonnas mitte eriti levinud.
Minu aias on ta algusest peale olnud kohas, kus ta võib rahulikult olla.Arvan, et tõin ta omale Virumaalt vanemate aiast.
Ladinakeelse nime järgi kuulub kanakoole   tulikate perekonda.
Nime kanakoole, kanakool või kanakoolja on ta väidetavalt saanud  sellest, et ta võivat kanad ära tappa (koolma tähendab murdekeeles surema).
Kanakoolel  tekivad pärast õitsemist lehtede kaenlas pungataolised moodustised, mida nimetatakse sigikehadeks ning väidetavalt on sel ajal  kogu taim  mürgine ning kui kanad neid palju  nokivad, võivad mürgituse saada ja surra.
Kanakoole  eelistab kasvada varjus, mittehappelises ja  niiskemas mullas.
Lehed on  tumerohelised, läikivad, nurkjalt südajad, õied läikivalt kollased, varrel ühekaupa ja õitseb aprillis-mais.Juured pn piklikmunajate mugulatega.
Tihti aetakse segi varsakabjaga, kuid varsakabi on palju suurem ja kanakoolme õies on oluliselt rohkem kroonlehti, sageli üle kümne.

Huvitav on ka fakt, et kuigi see kaunis lill õitseb rikkalikult ja kasvab poriaukudes sageli massiliselt, ei ole tal peaaegu kunagi vilju. Tema viljad ei hakka tavaliselt arenemagi, valmis saavad aga Eestis vaid üksikutel aastatel. Kanakoolme hea paljunemisviis on juba mainitud sigikehade abil. Vähegi sobivates tingimustes kasvab neist juba paari aastaga õitsev taim
Tutvust temaga ei maksa jätta suve teise poolde, sest varsti pärast õitsemist ja viljade valmimist kaob ta maa pealt. Kui lugesin U.Laansoo kirjutisest, et väga harva võib kanakoole olla ka valgete, vasekarva või täidisõitega, tekkis kohe huvi ja üle-eelmisel aastal leidsin SS pakkumisest  huvitavate kirjute lehtedega kanakoole nimega Colarette.
 

Colarette

Eelmisel aastal  leidsin ühest Leedu netipoest (Augisbulbs)  päris mitu huvitavat koolet 

Brazen Hussy

 

kochii

Salmon White

Alboplena

Coffee cream



Plena

Kahjuks on tehnikavidinate vahetusega läinud kaduma valgeõieliste  pildid.

Eelmisel nädalal leidsin netis kolades lehelt
http://shop.sarastro-stauden.com/de/categories/getCategory/1/R
oma paarkümmend eriilmelist kanakoolet, üks huvitavam kui teine.
No vaadake ise neid-Bantam Egg, Salad Bowl,Green Petal jne.
Ja  mis see muud on kui väike vallatus, et enne jõulu, peale  umbes pooleteistkuise taimeallergia möödumist tellisin omale kevadeks kastikese uusi kanakoolmeid.
Eriti meeldib mulle nende juures see, et suve keskel kaotavad nad oma lehed ja  nende vahel saab kasvatada hoopis teisi lilli:)

Läks nagu lubati

Sutsti on kuhugi kadunud selle aasta viimase kuu esimene kolmandik. Minu rännud jätkusid, mitmel korral pidin tööasjade tõttu kahe päeva kaupa ehk üheöise väliööbimisega kodunt eemal olema. Mida aastad edasi, seda armsamaks oma voodi muutub, on ju? Organism pole senini viirustest lõplikult taastunud.

Mingeid erilisi jõulukaunistusi veel pole, õuevalgustus ka üles riputamata. Pühapäeval küünlaid ikka sai põletatud. Eriliselt kiire on see detsember, tea, kas jõuabki tööl kõik püstitatud plaanid täita. Ega lõhki end rapsida ka mõtet ei ole, ikka tasa ja targu, nii on alati parem tulemus. 

Jõulu antakse sel aastal kohe nö kobarate kaupa, 5(loe:tervelt viis!:) vaba päeva, see ju lausa väike puhkus, saab perega rahulikult kodus olla.

Aga see läks nagu lubati, see käis külma ja lume kohta. Võttis aega, mis võttis, aga pühapäevahommikune vihm tegi viimasele valgele kribalale ka tuule alla. Taas valitseb pimedus, märg ja pori. Tänane päev oli õnneks üle hulga aja päikseline! See tekitab kohe rõõmsama tuju!

Kui mäletate, siis aasta tagasi lasin neljajalgse sõbra villa ära kedrata, nüüd lõpuks vormistas laps mulle neist sokid. Ravisokid, ütles ta, neid ei kanta pidevalt, kuluvad liiga kiiresti läbi.

 

Ah jah, pidin veel kirjutama ka sellest, et hommik oli mul väga magus, nimelt ajasin köögilauale ümber kilose meeämbrikese ja esimesed ärkvelolekuminutid pidin sisustama mee taaspurgistamisega:)

Viimane november

Homme algab selle aasta viimane kuu.

Täna on esimene advent.

Selleks puhuks panen siia kauni punase lille, et saaksite ka osa. Kaunist ja rahulikku advendiaega teile kõigile!

Lill on tegelikult kingitud mu kallile kaasale sünnipäevaks  kaks nädalat tagasi, aga praegu on ta peaaegu täies ilus.

Vahepeal pole juhtunud  midagi erilist, jätkuvalt on tööl kiired ajad. Vahepeal õnnestus mingi vastik viirus  külge haakida ja võitlesin, mis võitlesin, reede õhtul lõi palaviku üles. Praegu on juba oluliselt parem, ainult kiisud kräunuvad veel hingamistorudes.

Mis siis veel? Aiasõber avaldas uue hooaja nimekirjad. Loomulikult saatsin ka tellimuse teele, mõned sirelid said seekord valitud. Neile jätkub ühes maa-aias alati kohta.

Lindudele sai söögimaja ka üles pandud ja see ongi vast kõige tähtsam

Ja ega rohkem polegi midagi muutunud. Piilusin juba ka Edromi lehte jälle üle hulga aja, no on ikka põnevaid taimi ilmas!

Ah jaa, täna on miinus kümme ja umbes 7cm lumi on maas. Tuleva nädala keskel pidavat see kõik ära sulama. Seda väga ei soovikski, aga eks me näe mis tuleb.

Talv? Talv! Talv.

Talv algab ju lume saabumisega? Vôi mis?

Meil juhtus see täna. Hommikuks oli maa valge kirmega kaetud ja ôhtul koju jôudes oli kogu aed valgevaibane, nii 7-8 cm paks, valge- valge, pehme ja kohev. Lumi.Puutumatu. Värava taga oli vaid kitsas rada, hiir vist mööda patseerinud.

Aias sees môned koerajäljed, ülejäänu puutumatu ja pidulik.

Kaunis! Ütlemata kaunis, sest  ka kuusk ja männid olid lumemütsidega.

Praegu on miinuskraadid ning loodetavasti on lumi hommikuks alles.

*

Ajad on olnud kiired, palju ringisôitmist ja mida aasta vanemaks, seda rohkem sôit väsitab. Viiest tööpäevast kolm nö lennus. Teisipäeval käisin Hiiumaal. Kiirkoosolekul. Kümnese praamiga sinna ja pooleneljasega mandrile tagasi. Niipalju nägin siis Hiiumaad. 

Kaks päeva veetsin Vooremaal ühes jahimajas koolitusel. Nüüd peaksin stressiga ise hakkama saama. 

*

Taimeuimus ei ole veel kuhugi kadunud. Kui FB A. inimeste postitusest lugesin, et Aiasôbra uued pakkumised juba väljas, oli esimene môte, et pole veel üks aeg lôppenud kui juba uus käes. Igatsust ei lasta enam üldse tekkida!

Vaatamata sellele viskasin pilgu peale, hakatuseks nö diagonaalis  ja loomilikult jäi  ûht- teist huvitavat silma. Lugesin meelekindlust andvat mantrat. Loen siiamaani. 

Ei ole sel mantral vôimu, ei ole. Kellegi nähtamatu sôrm vajutab klahvile "ostukorvi". Ei tea Kelle, mina teda küll ei tunne:) kas teist tuleb kellelegi tuttav ette?

*

Saigi selline veider see postitus. Pilditu. Lume pilte ka ei pane.Teame ju ette, et mône aja pärast oleme sellest va valgest vatist surmani tüdinud. 

             Järgmise kirjutamiseni, juhhei!

Nii hall ja pime aeg

Tôepoolest on hall ja pime. Pime  ja hall. Lumega kaasneks ehk valgem olek, aga ega lumest veel väga hooli küll.

Vaatamata peaaegu novembri keskpaigale on ilm soe. Täna hommikul tööle sôites 9 ja ôhtul  nagu siil udus tulles, lausa 11, plussi muidugi. Ôhuniiskus oli umbes 99,99, ei sadanud, aga  ôhus olevad minipiisad olid lausa silmaga näha.

Laupäeval tôstsin istutamata ja vahetustaimede potid kasvuhoonesse, sest tavaliselt tuleb peale sügist talv ja nad on alati mul kasvuhoones talvitanud.

Pôôsaste ja puupoegadega potid jäävad välja, ei hakka neid ka maasse kaevama, sest olen môlemat varianti katsetanud ja erilist vahet pole, kes hukka on määratud saama, saab niikuinii.

Sibulad ja juurikad on vastavalt maasse kaevatud ja üles vôetud ning ülesvôetud ka peaaegu kuivanud. Aias on mullas veel juulikuus tehtud hiliskülvi naerid. Oleme neid juba tarvitanud ja  peab nentima, et väga maitsvad on.Puudub see kaalika kibedus ja mônusalt väikesed on nad ka. Eestimaal kasutati ju enne kartuli tulemist väga ohtralt naerist.

Pean tunnistama, et ei ole veel seda sügisest rahuoleku ja aiahooaja lôpetatuse tunnet. Üht-teist on veel kokku korjamata, môned pealsed lôikamata, môned umbrohud eemaldamata, kuur korrastamata  ja vana kuuriasemel mullahunnikud laiali ajamata ning sulistele sôpradele söögimajad välja panemata.

Oh, niiviisi üle lugemisel tuli päris pikk nimekiri!

Samas, kui peaks üleöö kôva külm ja paks lumi tulema, siis kôik jääkski nii nagu on ja ei juhtu mitte midagi.

Toas on mônus ja soe, puid jätkub ja seega jätkub ka toasooja:), saab selle sügise ja talve mööda saata....

Täna on reede ja

hommikul oli päris härmas ja  miinus kolm.
Mul tuli kohe meelde, et veel esmaspäevased ilusad sügisepildid üles panemata.
Nädala pärast võib-olla ei mäletagi, et hiljaaegu veel nii palju värve oli.

Koduteel

Päris värviline

Peaaegu väravas

Pähklipuud sügisvärvides

Äädikapuu ka uhkelt oma seelikusiile lehvitamas

Täna hommikul olid need vana kase viimasedki lehed kadunud

Rosa Rugosa, mitte väga roosa:)

Selline sünge taevas oli esmaspäeval

Punane sarapuu muutub sügisel väga kollaseks

Hostad on täielikult kapsastunud

Lehis, millest meie on  oksad ja juured, tüvi ja mõned üksikud oksad kuuluvad naabrile:)

No igavesest sabarakust ei saanud ka pilti tegemata jätta

Tiir oktoobrises aias

Oktoober käes nagu naksti ja juba tervelt kaheksas päev. Aeg kaob linnulennul, kui lüüriliselt väljenduda.
Ilm nii lüüriline enam ei ole, väga tugevad tuuled mitmeid päevi järjest ja erinevatest kaartest. Lehed on mõnel päeval puhutud värava taha ja teisel päeval jälle eemale. Külmapoisid on esimese töö teinud ja  värvinud küll kollase, küll punasega. Kulda on puude otsas päris palju ja kõik  veel hommikul säras ja leekis. Nüüd on terve päeva sadanud ja kõik on sorgus ja sompus.
Aga jälle kukkusin heietama, tegelikult  tegin eile töölt koju jõüdes enne tuppaminekut telefoniga klõpsutades aias väikese tiiru. Kui pildid üle vaatasin, siis  on samasuguseid (või sarnaseid) pilte juba korra nähtud mu eelmise aasta 22. septembri postituses, aga mis teha