Vahva oli saada kutse Aalujate kokkusaamisele, seekord siis Lillekasvataja juures. Kuna antud piirkonda olen läbinud palju aastaid teel Virumaale vanematekoju, olin suhteliselt muretu. Juhatav kaart näitas ka kummalt poolt mõisa tuleb ära keerata ja palju variante ju ei olnud ka! Sõitsin juba rohkem kui skeemil kästud, kõiksugu silte ja viitasid oli, aga mitte lubatud leppemärki. No selge, õigest teeotsast möödas, ringi ja tagasi ja ennäe imet, enne vist tegi teedevana minuga vingerpussi, seekord oli vajalik viit olemas.
Kui sobilik hulk maad läbitud, jõudsin kohta, kus parasjagu autosid juba seisis ja kui taimekastikesed silma hakkasid, ol pilt selge, olen jõudnud pärale - tuttavate inimeste sekka, kellega jagame sama diagnoosi, kuid kellest kohtunud olin varem vaid Deiaga. Tänu sotsiaalvõrgustikule teadsin mõnd ka nägupidi.
See ju ammu teatud tõde, et taime ja loomainimesed on lahked ja sõbralikud jne. Seega mingit võõristust ei jõudnudki tekkida. Rõõmsalt istuti lookas laua ümber ja enne kui jõudsin oma kaasavõetule lauanurga tekitada, sain esiaaluja sooja kallistuse osaliseks. Seega olin kampa arvatud, kusjuures eriti vahvasse kampa, kus ei räägitud tüütuid tööjutte.
Kui keha kinnitatud, uurisime perenaise hoolealused üle, ajasime juttu ja vahetasime taimi. Olen käinud ja näinud mitmeid rohevahetusi ja see oli raudselt kõige mõnusam, . Kusjuures pakkumine ületas nõudmise. Ka mina tulin tagasi, kaasas mitu taime kavatsetust rohkem! Olen käinud rohevahetusel, kus asi käiski tükk tüki vastu ja kuna soovitut pakkuda ei olnud, jäin lihtsalt taimest ilma. Kahju, et ei osanud rohkem taimi kaasa võtta, sest ega oska oma lilletutte ju eelnevalt pakkuda ka, endal kasvavad ju nii tavalised lilled nagu näiteks metspipar või kevadfloks:) Algaja asi, noh!
Eks ta nii ju ole, et olenevalt mullast ja kliimast jne. on igal lillekasvatajal oma eriliste lemmikute kõrval veel need, kes end ülihästi tunnevad ja paljunevad ka hästi. Kahjuks ei taibanud kaasa võtta oma juba loetud aiaajakirju, vanu raamatuid ja järele jäànud lilleseemneid. Oleks peale minu veel kellelegi rõõmu teinud.
Suur tänu pererahvale ja kokkutulnuile ilusa laupäva eest!
Kikule suur tänu lauamaalide ja keraamika kaasavõtmise eest! Maalid olid mul mõeldud katusealust kaunistama, aga pere arvas, et võiks sauna seinale panna. Kui hääletamine on otsustanud parima asukoha, panen ka pildi üles. Kohtumiseni nii siin kui mujal ( esimesed variandid Nurgal ja Võhmas jne ja muidugi ka niisama külaskäigud- kui Raplamaile juhtute, astuge kindlasti läbi!)
Juba ammu pole saanud nii palju meeldivaid emotsioone ja kaisutusi, kalli teile kõigile.
Ps lähen ja panen uuekesed nüüd paika.
