Pooles augustis rõõmus ja kurbuses

Valged ööd on selleks korraks taas minevik, tirtsud siristavad aina valjemalt, on päikest ja vihma ja tuuli ja taimestik lokkab. On õiterohke ja lopsakas august, mis toonud nii kurbust kui rõõmu.

Jätsime selles maailmas hüvasti Thelaga, kel vaatamata pikale võitlusele jätkus vahel energiat mitme inimese jagu. Kui on määratud, siis ristuvad meie kõigi teed kunagi jälle!

Rõõmu aga valmistab alati iga Aalujaga (taas)kohtumine. Teel Haapsalust tagasi hüppasin täna Neljandiku poolt läbi, et koos Nurga Aiapäevadel käia. Nurgal toimetas Tsiil müügiplatsil, Tiial oli juba mitu kotti mitteühtegi taime ostetud, Tii uuris Futu jaoks minikukerpuid. Südantsoojendav on kõiki omasid näha!

Endalgi polnud erilisi ostuplaane, aga mõtlesin, et kui midagi silma ja südant rõõmustab, siis lasku tulla ja olla! Nii tõin kaasa mõned kõrred, kaks põisenelat,  kalimeerise ja Jaapani naistenõgese. 

Lõpetuseks aiast ka mõned pildid

Uskumatu, juba august!

Kuhu see juuli kadus? Tõesti ei tea! Kaks nädalat puhkust kuu alguses? No kes seda enam mäletab! Mida ma siis mäletan sellest kuust? Mäletan, et oli istutamisplaane, aga täidetud said vaid mõned. Lilli pottidesse pandud sai palju, ikka rohevahetuseks. Juulis oli ka aasta suurem ja kirglikum taimevahetus, ikka aiablogijate iga-aastasel kokkutulekul. Sedakorda siis Aidi ja Oti manu Lõuna-Eestis. Vägev oli nagu alati, armsad inimesed ja väega koht! Sel teemal on kaaslased juba ohtralt sõna võtnud ja mul ei jääks muud üle kui korrata nende sõnu. Seda ma aga tegema ei hakka, sest kõik oli niikuinii kõige, kõige ja kõige....

Kokuka hommikul sai ka Muhedikupaari külastatud ja läbikallistatud, pole juba mitu aega sinnakanti saanud. Muidugi vaatasime aia üle.Kõige rohkem huvitas mind just varjuaed, sest olin teda näinud üsna värskena. Nüüdseks on ta juba täitsa päris! Ehe loodus, ütleks!

Mõtlesin nädalavahetusel mõned pildid ka teha, aga kuna meil on kolm päeva vahelduva eduga vett kallanud, tuleb pisut varasemate klõpsudega leppida.

Mõned karedad päikesesilmad

ja päevakübarad

käokingad ja kukekannused

floksid

ja (päeva)liiliad

Lihtsad taluaia lilled!

Selline ongi selle aasta augusti algus. Naljakas on see, et õitsevad veel mõned pojengidki.

Maasikaid on veel pisut, vaarikaid aga napilt. Tomatid ei taha punastuda ja kurke on saanud vaid kümmekond. Tikripõõsad on mammusid täis ning jääb üle loota, et näljased hallrästaste hordid neid pintslisse ei pista. Varasematel aastatel pole neud näha olnud, kust nad sel aastal meie aia aadressi said, pole aimugi.

Neljapäeval oli loojangueelne veel päikseline

Pilte vaadates tuli meelde, et üks eriti ülbe mutt  tungis oma piiridest välja meie territooriumile ja pidi kaotama elu. Nii tark ta ei olnud, et oleks lõksu vältinud. Kuhilaid enam ei ole, aga sama ülbe vesirott kasutab nüüd neid puhtaks aetud käike ja teeb palju meelehärmi kuni selleni, et tuleb vist mõned lilled ümber istutada. Juured õhus ei taha ju ükski taim kasvada.

Väidetavalt tuleb hommegi veel sadu ja ehk seejärel saab lõpuks jälle istutama. Vähemasti on nüüd kõik väga korralikult kastetud!

Kuu pärast näeme Juurikal!