Prrrrrrr!

Külm on.  Ilm muidugi. Teadagi, et talv, aga ikkagi on külm! Ühtlaselt  päeval  ca 14 ja öösel üle 20 kraadi miinust.  Mind tõmbasid viirused sirakile ja mul pole toas häda midagi. Puud kaminasse, tuli otsa ja mõnus. Kui mitte arvestada, et nina on nohust paistes ja kurk köhast kähe.  Senini olen vaid koduste  vahenditega ravitsenud- igasugused teed ja aurud on kõige paremad.  Nii hullu tõbe pole, et peaks tohtritelt abi otsima. Tagantjärgi tarkusena saan nüüd aru küll miks teisipäeva hommikul kohvi asemel kummelitee isu tuli. Kehvast enesetundest polnud veel erilisi ilminguid, aga näe, kere juba tundis. 

Arvan, et tõeliselt külm on aial- puudel, põõsastel ja lilledel, sest lund on haletsusväärselt vähe. Mõned hädised sentimeetrid, nii viis kuni kümme. Kümme üksikutes kogunenud kohtades, mõni koht on lausa lumeta.

Endale viskad välja minnes vammused selga ja vildikud jalga ja pole hullu midagi, kõiki istutatuid ei jõua isegi parema tahtmise juures katta ja nagu töökaaslane ütleb, ega loodusjõududega võidelda jõua. 

Meie neljajalgsele on aga õnnepäevad saabunud. Nagu ikka, tuli  umbes nädal enne külma tal söögiisu tagasi, aluskarv muutus tihedaks ja pealiskarv  läks kohevaks. Varbavahed on ka juba päris karvased. Päeval on ta niikuinii õues ja nii kui ilm külmaks läks, nõuab ka ööseks õue. Selline külm ja karge ja sademeteta ilm on tema lemmik. Kui töölt tuleme, veedab mõned tunnid toas koos meiega ja jälle õue. Neil kõige külmematel öödel ei ole ma teda õue lasknud, vaatamata  nurisemisele ja käpa ning ninaga ukselingi togimisele. Uks tuleb muidugi lukus hoida, sest avada oskab ta neid suurepäraselt, sulgemisega on tõsised raskused, et mitte öelda, et jàtab need pärani ja kui oled unustanud, siis ühel hetkel tunnedki, et prrrrrr! ja loomulikult on karvik vaikselt väljunud.

Täna tegin tiiru õue, kasuk selga, vildid jalga ja polnud ilmal midagi viga. Päike paistis hommikul, külma oli -21, päeval poolpilves ja - 12, õnneks tuuletu. Lund ilmavana meiekanti niipea ei luba. Saab, mis saab, tuleb vähem priisata ja uute taimede jaoks raha koguma hakata:) midagi on juba ka tellitud, aga need ei ole ju ometi kellegi asemele mõeldud.eks näeme.

Ringkäiku tehes torkasin oma pika nina ka kasvuhoone uste vahelt sisse, olid seal kõik nagu jäetud. Maasikataimed näevad väga ilusad välja. Mingit külvamiseisu ei tekkinud. Veel. Ilmselt ei ole veel oma külmetustõvest üle saanud. Seemnekasti tegin nädal tagasi korraks lahti, aga seda ka üsna tujutult.

Hommikud on ilusad, õhtud veel ilusamad ja oi-ridi-ridi-ralla, pool viis on  ilm juba täitsa valge!

Hommik paistab naabri aiast

Õhtu eelviiman kuma samast. Viimane kuma jääb juba meie silmapiirile...

Talve hari?

Paar päeva tagasi tabas kôrv uudistesuminast sôna taliharjapäev. Mis môttes? Otsustasin pisut seda asja uurida, sest esimene lumekribal just alles sadas suure vaevaga taevast alla, aga vanarahva tarkus räägib poolest talvest ja kôrte ning kivide hangest väljasulamisest ja selgroo murdmisest jne.

Hea nali küll.
Kôigepealt jäi silma, et jaanuari tähtpäevadest - paavli, tônise- ja mingi päev oli veel ( oh mälu, mälukest!)  on igaühte taliharjapäevaks nimetatud.  Tegelik taliharjapäev pidavat olema just täna, 14. jaanuaril ja seejärel tulevad need eelnimetatud tähtpäevad riburada järele. See  taliharjapäev tähendab näiteks, et pool loomatoitu peab veel alles olema, mis tuletabki meelde, et peab uue koti koeratoitu ostma:) 

Ja päev hakkab kevade poole minema juba pikemate sammudega. Mis üllatus, pool kuud juba seda aastat möödas.

Ja juhei, täna paistis päike. Peaaegu pool päeva. Môni cm on lund ka, selline vile vaibake  taimedele katteks. Enne lund kohmatas maad ka pisut, aga ilmselgelt liiga pisut. 

Täna näitas kraadiklaas miinus kaheksa ja päiksepaiste vahelt sadas pisut ka lund juurde.  Mônus ilm, peab märkima. Veider môelda, et alles reedel oli ka  temperatuur kaheksa, ainult, et miinusemärgil oli pôikitriip peal. Jah, Eestimaa kliima on tôeliselt omapärane- äärmusest äärmusesse. 

Jaanuaris on pooltel meie perest sünnipäevad. Kaljukitsest lapse sünnipäeva pidasime moodsat terminoloogiat kasutades töötoa vormis - valmistasime sushit. Tulemus sai suurepärane nii sisult kui vormilt ning praeguseks hetkeks on juba minevik.

Minevik ise enne suuremat söögiorgiat nägi välja selline.