Katke pidupäevaparaadi hilinenud reportaažist

Tõmbasin ka jalad pidupäeva ja ilusa ilma puhul kõhu alt välja ja läksin  koos karvase neljajalgsega uudistama paraadi. Või täpsemini neid, kes olid paraadvormis sel tähtsal aastapäeval ning vastuvõtuks kenasti valmis.
Keda siis leidsime? Pehmet pinnast ja palju pori muidugi, sest maa veel üsna jääs, terve ööpäeva sadas alles vihma ning kogu õu ja aed  sõna otseses mõttes ujus. Niisugune paras igikeltsa tunne.
Kõigepealt jäid silma mu mõned helmikpöörised, kes on pea olematu lume alt tulnud välja üsna värvikates ja kaharates seelikutes.

 

 

 

Lumikellukestel juba õiealgmed otsas valendamas.Neid on siin ja seal.Istutatud ja kantud.

Sarapuupähkel on ka sarapuust üsna kaugele kandunud

Maohabe külmaga veidi kössi tõmbunud, kuid tundub olevat elus.

 

Akakapsas  rammus ja hea värviga

 

Lamanduval sõstral nii suured ja kaunist värvu pungad

Paju kevadvärvi selga tõmmanud

Kohustuslik lumekupu pilt ka

 Kivimüüripealsetele viskasin  sügisel liiva lisaks, et oleks puhtam ja kuivem tunne
Praegu näevad liivateed ja mägisibulad head välja. Loodame, et vale-kevade saabumise rabedad ilmad neile liiga ei tee.

Maja taga on maa madalam, järelikult on seal ka oluliselt vesisem ja porisem. Läksin kergemeelselt kasvuhoone taha titepeenra asukaid uudistama ja pidin porri pea-aegu kinni jääma. Kui alloleval pildil oleva jälje jätja suutis oma kahvatu 45 kiloga sellise jälje jätta, siis mina oma poole tonniga vajusin korralikult sisse.Tükk tegemist oli, et jalad välja sikutada, pildi tegeminegi läks meelest.

 

 

 

 

 

Taga-aia tagumises osas on tõeline kuumaastik

 

Paar pilti ka tegelastest, kes tavaliselt varakult õitsema hakkavad ning praegugi juba üsna krapsud välja näevad.

Saab näha, mis see loodus teeb. Mäletan kaheksakümnendate lõpust üht kevadet, mil veebruaris lumikellukesed õitsesid, paraku ei mäleta millised kevadkuud välja nägid.  Koju sõites  on nii kuiv ja roheline, et silm tahaks juba sinililli leida. Samas on metsa-aluses ikka talv, mis talv.
Ajaloo huvides märgin, et meil oli 24.veebruaril  5,4 kraadi sooja, päike ja tugev lõunakaarte tuul.

 

 

 

 

 

Null ei ole number?

Või ikka on? Vahet pole, aga ilma mõõtmiseks ta minu arvates ei sobi. Olgu siis pluss või miinus, aga mitte mingi vormilt ümar, aga sisult  vedel null. Nagu viimased viis päeva.
Ah, mis ma keerutan, ütlen kohe välja, et stabiilne miinus viis ja lumi oleks tore.Kui lisandub päike, veel vahvam! Selline  eile, täna, homme plöga ei meeldi kohe mitte. Õu on porine.Pori  kandub suure  karviku koibadega tuppa.
Tee on lögane.  Hommikul vastik mõeldagi, et peab tööle sõitma. Õnneks on kaaskulgejate hulk olematu ja ei pea kellegi dikteeritud tempos  püsima. Ikka tasa ja targu, plöga rataste alt laiali paiskudes.
Ilmast veel. Igasugused peened ja võõrkeelsed metereoloogid ennustavadki sellise ilma jätkumist märtsi keskpaigani. Tore on, et  suuremat pakast ei lubata, aga ega see tähenda, et ta veel tulla ei või. Selline poluvernik ilm ei meeldi.  Oma majapidamises olev baro-ja igasugune muu meeter, sama eelnimetatud porikäpp karvik ennustab ka sooja. Vaatasin eile aasta tagust pilti tema käpaalustest karvadest.

Mäekolli jalad

Mäekolli jalad nagu Futu ütles. Sel aastal ei ole selliseid tuuste, tagasihoidlikud karvad talla all ja pekki ei ole ka  peale kasvatanud. Katsun õhtul siia tõestava pildimaterjali ka muretseda.
Tiibeti koer on selles mõttes looduslaps, et ta on väga palju õues ja kui me esialgu naersime, et omast käest  ilmaennustaja, siis nüüd  enam ei naera, vaid jälgime huviga.
Aiast ka. Õigupoolest ei tahagi midagi rääkida. Ennustada ei ole mõtet. Tuleb, mis tuleb. Loodetavasti ei juhtu nii, et  juba tellitud uued  ei asusta mitte uut planeeritud ala, vaid peavad asendama lahkunuid.
Ah jah, selle termomeetri nulliga sai nalja ka. Eelmise nädala keskpaigas vaatasin hommikul aknast, et auto esiklaas korralikult jääs, köögis näitas kraad õuetemperatuuriks miinus kaheksa. Kordan - miinus kaheksa.  Sellise ilmaga võib ju kasukat kanda küll. Mõeldud, tehtud!
Nüüd ütlen täpsuse mõttes, et vaatasin ilma prillideta. Õues tundus ilm kuidagi väga sõbralik, autokraad avaldas ka tõe- temperatuur  näitas nulli.
Moraal- kui kehvasti näed, pane prillid pähe!