Mis tehtud, mis teoksil

Nädalavahetus möödus töiselt. Pühapäeva hommikul sai plaani võetud, et vana kuuri juures kasvanud lillehekk tuleb lõpuks välja kaevata ja ümber istutada ning uue kuuri uksekõrvane  nurgake korda teha. Varem "ehtisid" lilled vana koleda kuuri seina, aga kuuri ei ole juba tükk aega ja keset platsi mingi suvaline  rida lilli tundus pehmelt öeldes pentsik.  Plats siledaks ja muruseeme maha!Mõeldud, tehtud.
Pühapäeva õhtuks olid välja ja uuesti sisse kaevatud paar päevaliiliat, trompetparadiisia, püstine elulõng, mõned tradeskantsiad, väga suur puhmas karedat päikesesilma ja lõpuks roos Pohjantähti/Põhjatäht. Lisaks veel mõned peotäied sibulikke.Teiste pärast ei muretse, need kasvavad kui umbrohi, aga mida roos ümberistutamisest arvab, näeme kevadel.
Ikka ajaloo huvides mõned  enne-pärast pildid ka

 

see pruun puidust kolakas oligi vana ja
amortiseerunud kuur, esiplaanil ümber Abrami suured
 kivid vana  küüni vundamendist

kuurist järele jäänud plats ja ja veel püsti  olev kuuri tagumine sein

Need lillepuhmad saidki välja kaevatud, jagatud ja ümber istutatud

seda  uue kuuri ukseesist nurka olen juba varem murelikult esitlenud,
et mis tast saab

väimeespoisid kasutasid kangi ja füüsilise jõu abi
 ja keerasid kividel külgi
ja KK tõi  mõne kopatäie mulda
 

kui üleliigne muld sai eemaldatud ja veel mõni kivi paika sätitud,
 istutas laps  kividevahed täis.
Kui ülearuseks osutunud kivi eemaldada ja teed peenema
 fraktsiooniga kiviga katta, oleks valmis

 

Panen siia veel ühe sellesuvise enne ja pärast  vaate. Pole ka veel päris valmis, agaka siia ei ole kivimultšiks vajalikku materjali saanud.

Kuna olen aeglane ja  mõne mõtte teostamine võtab kaua aega, seisis
keldrimäe nurga juures mitu aastat hunnik kive, et seda vana peenart
pisut uuendada

Sel suvel leidsid need kivid lõpuks koha.

Mõned sügiseste astrite pildid ka, sordinimesid ei tea paraku ühtegi

 

 

Sügisene sinine

karuputkelehine elulõng Praecox

Saabunud sügisest ka mõned pildid

Lehehunnikud juba kasvavad

Futu enelas uues kodus  kaunis sügisrüüs

esmaspäevane  (22. september)sügishommik, mastis lehviv viir näitab,
et tuul on põhjakaarest ja väga tugev (ja külm)

 

Täna hommikul oli kõik jääs, eks õhtul näeb, mis alles ja mida enam pole. Oktoobriks lubatavat küll veel taimeinimestele sobilikku istutusilma:)

 

Kena alanud sügist!

Pigem enda jaoks

Selline imelik seisund on juba mitu nädalat- apaatia ja ükskõiksus kogu aia ja taimemajanduse vastu. Kajastub see muidugi ka tehtud ja eriti tegemata tööde- toimetuste hulgas. Peenraääred on rohtu kasvanud, kõik on kuidagi metsik ja käest ära. Pôôsad, eriti kukerpuud on metsikud, aga lôigata ka môtet ei ole, küll talv korrigeerib minu eest.
On see nn sügis- või õigemini suvelõpu masendus? Et suvi tegelikult läbi on, on ju kindel. Teate ju küll seda minu pôdrakanepiteemat, et kui pôdrakanep on ôitsenud, on suvi läbi. Minu etalonpôdrakanep just lôpetas ja laseb rôômsalt seemneid lendu.
Piltegi ei ole ammu teha viitsinud, aias olen ainult pisut nokerdanud ja kasvuhoonemajandust pisut korrastanud - mõned välja ja mõned sisse ehk  poolenisti ikaldunud kurgid  ja  putukapesaks muutunud tomat välja, kuumaasikate vanad lehed ära ja mulda juurtele juurde ja kümmekond uut maasikataime kasvuhoonesse. Tomatisaagi üle ei saa kurta ja viinamarju juba ka täitsa on. 
Eile käisin üle hulga aja läänemaal ja muidugi kutsusin end Aidile ja Neljandikule ka külla. Kahjuks oli mul aega ülinapilt, aga eks järgmisel korral pikemalt. Ega need kokkusaamised ka ilma rohevahetuseta möödunud.
Aidi aed oli just selline nagu ma blogist ette kujutasin, mõnusalt kompaktne, toredate taimedega ja hästi kodune. Igavesti vahvad neljajalgsed ka aia-ehteks! Ainult aia peremees porises, et lilli liiga palju jne. Aidil just käsil kõva ümbertegemine ja uute taimede istutamine ja tulemus saab kindlasti veel vahvam olema. Erilist tähelepanu äratas aial laiutav tuttava moega elulông, kes mul hoopis siniste ja mitte valkjate ôitega ja pidavat umbes meetriseks jäämagi. Nimi pidavat olema sama. Karuputkelehine Praecox. Peab seda asja kohe uurima.

Neljandiku aed oli oluliselt suurem kui ette kujutasin, selline noor ja mõnus. Kujutan ette, et vaid mõne aasta pärast on seal peenrapinnad mõnusalt  kaetud.  Mini-Neljandiku nägin ka ära.Nii armsat ja pisikest inimest polegi ammu näinud.
Ilmselt tänu neile aiakülastustele ja  vastuvõtjate soojusele ja ilusale ilmale läks omalgi meeleolu paremaks ning kohe koju jôudnud, tatsasin oma aia ka läbi ja tegin  telefoniga mõned klõpsud hetkeseisust, rohkem küll enda jaoks, aga ehk teistel ka huvitav piiluda. Huvitav, piltidelt paistab olukord päris rôômus ja ôitsejaidki veel jagub.

Sügisele iseloomulikult kollased

Ja rõõmsalt roosamad toonid

On ka kirju-mirjut nii säravat kui varjus

Vesiroosid õitsevad ikka kui hullud

Väike jupp suvel  tehtust 

Ja tegemist ootavad üks  kraater, üks liiga mullastatud hunnik  nii et kivid ka hetkel peidus on ja vana kasvuhoone põhi, mis vajab  häid môtteid ja taimestamist. Senini olid seal maasikad. 

 

  Pisut sügisemärke ka