Algas.

Kalendritalv lõpeb mul juba aastaid, no mis me keerutame, ikka aastakümneid, pidutsedes, sest olen ju märtsi teises dekaadis  siia ilma tulnud. Sel aastal keeras taas nulliga lõppev number ette  ja sellest ka lilli ja kingitusi tavalisest rohkem. Lilled on lihtsalt nii ilusad, et väärivad siia jäädvustamist.

 

 

 

Selle toreda istumisaluse kinkisid kolleegid.

 

Aga mitte see ei ole kõige tähtsam. Tähtis on see, et täna keskpäeval algas lõpuks kauaoodatud kevad. 

Hommik oli karge, tuuletu, päikseline ja....härmas.Miinus neli.

'

Kahel viimasel pildil olevad pottides olevad puud sain ka sünnipäevaks. Esimesel on suurelehine pärn"Laciniata" ja teist ilmselt tunnete niigi:)

Pühapäeval, talve viimasel päeval oli kuus kraadi sooja ja täielik tuulevaikus. Selline ilm lihtsalt karjus, et tule õue. Nii ma tegingi ja kohe nägin ära nii lõokesed kui kiivitajad ja musträsta. Sauna juures on hea soe ja seal on ninakesed juba nii naksis, et  kraapisin suurema sodi pealt ära. Seega oli  talve viimane töö riisumine!

Töö jäi aga pooleli, sest lapsed tulid külla. Ja häbi mulle, reha ööbiski seal, kuhu ta korraks käest panin.

 

Külvanud midagi veel ei ole, aga pole vist kiiret ka. Tunnet igatahes veel peale tulnud ei ole. Kasvuhoones kuumaasikad ajavad esimesi lehti  ja tundub, et tuleb neile taimekestele vett viia. Maja taga on vanad pealsed lõikamata, aga seal on märg mis märg ja tuleb kannatlikult tahenemist oodata. Toimetused käivad tasapisi, kalendrikevade algus mingit suurt spurti ei tähenda. Kõike tuleb teha mõnuga!

Veel mõned päevad on jäänud (kalendri)kevadeni

Mõni päev veel ja ongi selle talvega ühel pool, vähemalt vormiliselt. Kuidas sisuga asjad kujunevad saame näha. Ilm oli tänagi väga kevadine, eriti läbi akna vaadates. Päike ja pluss viis, no mida veel tahta! Tunde järgi oli aga üsna niiske ja kõhe väljas olla, aga paar pilti siiski tegin.

Pinnas on väga vettinud ja on õnn, et majaesine teeosa tõstetud on, muidu oleks pidevalt põlvini poris.

Lumekupp on väga kollane väike päike

Nõiapuu ka õitseb

Adoonised on sirgunud ja lomp pisut kahanenud

Ei mäletagi mitu korda olen teda aeda toonud, nüüd lõpuks on ta olemas- lumeroos

 

Lumikellukeste ülesvõte peab ka kindlasti olema

 Valevlill on oma ninakesed välja ajanud

Eelmisel aastal oli minu meelest mul esimene külv tehtud. Praegu pole mõtetest kaugemale jõudnud. Ega vist seda, et pühapäeval  kasvuhoonesse jõudsin, seal pisut mulda näppisin, talvitujaid põrnitsesin ja niisama unistades soojas istusin, saa päris hooaja alguseks arvata. Jääb nädalavahetuseks.Seni tegeleme talvise tavapärase tegevusega

 

naudime loojangut ja

 

leeki ja ootame kevadet.

Ilusat ootust!

 

Juba kümme päeva märtsi

Märtsi esimene dekaad on juba möödanik, aeg lendab ikka uskumatult kiirelt. Veebruari lõpus mõtlesin lihtsameelselt, et suured lainetused kadusid aiast ja nii jääbki. Loll lootus  nagu öeldakse. Märtsis on juba kaks uut lund olnud ja jälle on lombid kohtades, kus võiks olemata olla. Ei teagi kas tuleb edaspidi mõned taimed lombikohast eemaldada või mulda  juurde saputada.

Jõudsin töölt pisut varem koju ja kuna ilm oli nii mõnus, et ei raatsinud kohe tuppa minna, kõndisime Abramiga aias ja uurisime asja, esimesi kevadekuulutajaid otsisime, mis muud.

 Therese Bugnet oma ilusate punaste okstega

 Sarapuu all on sinilillekesel päris palju järglasi

 Valge õiega silla on oma seemned laiali paisanud ja need on maapinnal idanenud

 Lombiste on paksus jääs

Eelmisel aastal valminud uus peenrake on päris hästi talvitunud 

See tore eriti mini liivatee on ka heas konditsioonis

 

Triinu Islandi merikann on kasvanud hiigelsuureks

 

Need kolm lumikellukest on esindajad projektist-rohkem lumikellukesi seda laiali

 

Sügisel sai männiokastega mustikapeenart turgutatud, lumikellukesed peavad nüüd läbi torkavate okaste välja ajama

 

 

Valgel transilvaanlasel on õienupud

 

Mägisibulaparaad

 

Adoonised on juba mitmendat korda lombis

Nagu näha, on kuulutajaid küll. Lisaks sellele lendas hommikul üle õue harakas, oks nokas.