Monday, May 26, 2014

Hilisõhtune ring

Pühapäev läks vaatamata lõõskavale kuumusele aiatoimetuste tähe all- kevadlillede närtsinud pealsed  ja võililled üles ning uute taimede istutamine. Õnneks on mõned kohad, kus juba ka varjud tekivad ja sedamööda sai oma toimetusi sättida.
Kui õhtul üheksast  vastu tahtmist lõpetasin, tallad ümarad ja ihu väsinud, tuli meelde, et mõne pildi võiks ka teha. Õues aga juba piisavalt hämar ja nii ma fotokat ja telefoni kordamööda piinasin. Seega ei mingit kvaliteeti, vaid hetked.

Hostad kasvavad silmnähtavalt



Keldrimägi metsviinapuu embuses

Tõeline umbrohi, aga  mingi kultuursort ja  väga ilusad õied
(eriti hämaras)

Selle pojengi kohta ei oska midagi täpsemalt öelda, ilmselt mingi
hübriid, sest originaali kohta on kahtlaselt kõrge

Kollased peaks olema mingi kitsekakar, veel vanaema aiast pärit

Pojeng, varajane

Õitsev hõbepuu, lõhnab nii et oi-oi-oi, meenutab nartsissi

Minu mänguasjad

Selle komplekti  tulpe tellisin Hollandist, nimed pean otsima

Sügisel kirjutasin astilbedele peenra tegemisest, siin ta on ja
lisaks kevadlilledele on siin vähemalt 13 astilbetitte

Kolmiklilled

Sinilatv

Kullerkuputäpid

Liiliakukk püvilillele roninud pahandust tegema

Ja siin on see sügisel  puhastatud umbes ruutmeeter (või pisut
 rohkem) varjupeenart.

Meil on mitmeid müüre, siin pojengid vana talu vundamenijupi ääres

Vana kasvuhoone lõunapoolse otsa juurde tekkis mullahunnik
uue kasvuhoone vundamendiaugust ja ega seda siis niisama saanud jätta

Esikülg

Punapaju koos "saja-aastaste" iiristega

Nad on samal kohal kasvanud alates ajast, mil me maale tulime
ja ilmselt juba enne, seega umbes 20 aastat küll.Igal aastal mõtlen
uuendamisele, aga mõtteks ongi jäänud

Põllu taga on mets
Skleroos on nii suur, et sordinimed meelde  ei tule, pean jälle oma aiamärkmikust mälu värskendama minema.

Monday, May 19, 2014

Nii kuum,

et kirjutada ei jaksa. Täna näitas autotermomeeter 33. Ja ega eriti uudist ju polegi. Seda, et kevad pikkade sammudega suve suunas kappab, on ilmselt märganud ka kõige uimasemad.
Juurikamaa on küntud, tomatid kasvuhoonesse istutatud, kurgid külvatud. Peaaegu kõik lilled on kasvuhoonest väljas. Istutamata  potte ja potikesi on lugematu arv. Oi seda va ahnust, mida kõike on kokku krabatud, kuni selleni, et sai kahasse  ka hostasid tellitud. Senini on nad mulle meeldinud ja kui krundilt kõik kokku lugeda, saab oma 25 kokku. Sellele vaatamata ei ole mul varem nende peale mingit erilist jõnksu tekkinud. Tõsi, möödunud suvel mõned tillud soetasin ja eks ma oleks kohe pidanud aimama, et nakkus kallale kipub. Nii  selguski  eneselegi ootamatult, et on vaja väga suuri ja suhteliselt väikesi hostasid ja eritingimusega, et kasvukoht on päikeses, sest kust ma seda varju nii massiliselt neile ikka võtan.
Juurikad on veel maha panemata, sest muld ei olnud veel valmis ja ega kiiret ka olnud, sibulaid ja porgandeid ja herneidki on kasvuhoones, maasikatest rääkimata. Mulle üldse meeldiks, kui oleks veel üks sama suur kasvuhoone ja välipõldu vähem. Sõltuks ise ka oma tegemistega loodusnähtudest vähem. No see jäägu esialgu unistuste kategooriasse, aga unistada tuleb suurelt, igatahes. Ja lõppude lõpuks, miks ka mitte  see plaanlõpuks ellu viia. Nooremaks ei jää meist keegi ja kasvumajades oleks siis hea tosserdada oma taimede, potsikute ja totsikutega:)

Täna  märkasin ka  fotoka üle mitme aja jälle õue kaasa võtta. Valisin, mis ma valisin, aga pilte sai ikka kole palju, aga kannatate ära ja väikest abi mõnede nimede osas paluks ka. Ülesande lihtsustamiseks nummerdan pildid.

1. Lauk Globemaster.
Küsimus- kui eelmise aasta kolmest suurest sibulakärakast on saanud viis, kas siis sügisel peaks nad üles võtma ja lahutama?

2. Botaaniline tulp. Vist Little Beauty?

3. Poeedinartsiss. Ehe näide minu selle-aastastest nartsissidest, üks siin, teine seal.

4.Phlox subulata Zwergenteppich alustab tasapisi. Pungavaip on vist veel ilusamgi kui avatud õied.

5. Arendsi kivirikud müürilt lahkumas

6.Sieboldi priimula

7. Pisut keldrimäe asukaid

8.Hosta White feather

9. Bergeenia vanaema aiast

10. Rodgersia vaikne tulek

11.

12. Pajulehise amsoonia otsad väljas, ninakesed olid vahvad tumesinised.
Ta on nii hiline ärkaja, et lugesin teda juba mõttes kadunute hulka

13.Viinapuu Aljosenkini pungad paisuvad

14. ja maasikatel juba mammud küljes (mõlemad muidugi kasvuhoones)

15. Futult saadud sametiste õitega kaunitar

16.Mägisibuljas nõmmkann, üks minu lemmik pisikestest

16.Padjandfloks, nimi ei tule praegu meelde

17. Kirju lehega kuutõverohi

18. Üks vägade kaunis trillium

19. Üks nurmenukk või priimula või....aga väga punane

20. kevadine kooslus-kollane kullerkupult ja meelespeasinine brunneralt

21.

22. Siniladvad on üksteisele selga kasvanud ja vesirott lisaks veel  liilisibulaid ka vahele vedanud

23. Näide minu tagahoovi vanaemade stiilis lillepeenardest.
Kujundajad- Milda ja vesirotid. Sibullilled on kõik nende viimaste toodud.

24. Murtudsüda. Kas õevane?

25. Kui veel mäletate, tegi kallis kaasa taevatrepi keldrimäkke.
Vat see umrohtunud ala sabiina kadaka ja hõbepuu vahel tuleb haljastada.

26. Pildi allkiri- unistuse täitmine
ehk kui nägin Muhediku blogis õisenelat, teadsin kohe, et pean ta endale ka saama.

27. Ja veelkord see kivimüür, seekord   lemmikust auguga kiviga.

Vaatasin üle ja veendusin, et eks see postitus ole jälle selline, millisena sa oma aeda näha tahad. Koledad kohad, niitmata muru, korrastamata peenraservad ning rammusad naadid ja võililled jätsin omale fotopanka. Hea vaadata, et mida ja kus vaja korda teha ja kui, eks siis...

Saturday, May 10, 2014

Pildikesi mai esimesest nädalast



Nii kiire on, et kirjutada ei jõua, aga mõned klõpsud mai esimesest nädalast panen küll üles



Minu koerahammastega on ka sel aastal kehvasti, ajasid pungad, kuid õitseda erilist jõudu ei ole

Muhediku nõuandel jätsin selleks talveks vesiroosi lompi ja näe, ongi elus:)

Need on selle kevade parima nn kaubandusliku välimusega priimulad,
 teised on talvest räsida saanud ja mõned üldse läinud

Veesilma ääres oleva peenra nartsisse enam ei ole, krookusi peaaegu ei olnud, mõned tulbid on jäänud

Keldrimäe lõunapoolsest otsast viisin  kunagi sõnajalad ära nagu pildiltki näha

Lombiäärse peenrakese veepoolne serv

Vastaskallas. Kivid on  juba kenasti sammaldunud.

Ajaloo huvides- vanast kuurist veel järel vaid tagumine otsasein

Aia-äärse haljastusega muudkui tegelen ja tegelen ja tegelen ja ikka alles ribake valmis

Amplis on lemmikud- kannikesed

Üks uutest - viljak. Väga huvitav taim.

Ei tea kas hakkab õitsema või on öökülmad liiga teinud

priimulad

ja priimulad

ja priimulad


Lehed ilusamd kui õied

Tarda paljuneb kui umbrohi

Ja veel üks primula

Pisut sinist ka, muidu ju ei saa, olgu või lihtne lilleke