Eile ja täna

Eile oli kraad plussis,  üsna jahe ja sompus, kergelt tuuline ilm. Käisin tiiru aias, saputasin mulda  siia-sinna, kus tundus kiht õhukeseks jäänud ja mõnel taimel  juured kuidagi liiga pinnale kippunud. Korjasin kokku lindude jooginõu ja terrassivalgustid, kallasin tühjaks veeanumad ja tegelesin muu pudi-padiga.
Riputasin lõpuks üles tiivulistele  söögimaja, sest ega tali taeva jää!
Ei meeldinud mulle väga see aias nähtu- krookuste ja  mõnede iiriste ninad turritasid otsapidi maast välja. Otsekui uudistamas, et mis toimub, ilm nii soe, kasvaks pisut? Isegi hiidlaugu rosetiotsake juba paistis. Kuidagi murelikuks teeb. Mis saab kui tuleb kõva külm, aga lumekatet ei ole? Kas siis on läinud kõik ja kevadel  taas tühjus? Kahjuks on nii ju juhtunud. Jah, heitlik on see meie ilm.
Siblisin natuke ka  kasvuhoones, panin viinapuudele sutsu mulda , maasikatele piisakese vett, et pinnas liiga kuivaks ei jääks.  Avastasin et kasvuhoonesse mulda poetatud alpikanni latakas  on siiski ühe õiekese ajanud. Tore, vähemalt elus! Lõpuks  valmistasin ette koha, kuhu varakevadel mõned kasvama kippuvad sibulad  mulda poetada. Sel aastal katsetatud Tea, kas võiks   rediseseemned  juba mulda pista. Pole varem katsetanud, aga kevadel kipun alati hiljaks jääma. Vanaema pani alati redise ja porgandi hilissügisel maha. Viimasel ajal see talve alla külvamine ju väga moodi läinud.

Täna on maa valge, puude oksad härmas, rohi valge ja krõbisev. Temperatuur miinus neli. Vaikne ja päikseline. Täpselt selline nagu ilmateade lubas. Pean tunnistama, et mina küll hästi ei uskunud. Eks neid jääst korpas autoklaase on sel sügisel juba mõned korrad ka nähtud, aga tänahommikune tundus juba selline tõsisem. No  aeg ka niikaugel, nädalavahetusel  juba esimene advent. Jälle!
Ilmaennustusi olen  lugenud ja näinud mitmesuguseid. Üks meiekandimees oli lausa seapõrna telesse vedanud ja ennustas selle järgi. Meie pere baro-ja termomeeter  Abram  lähitulevikuks veel väga külma ei ennusta. Toitub alles kord päevas, valib paremaid palukesi, korralikku pekikihti veel seljas ei ole, villa ka mitte eriti paksult, talla alla pole veel mäekolli pikki  karvu ka kasvatanud. Töökaaslase kassiga pidavat sama lugu olema- ei ole veel talvereziimile asunud.

Ah jah, kes veel pole lugenud, siis uus  taimede talvitamise raamat on väga mõnus lugemine, lisaks veel muidugi targad näpunäited. Suured tänud tegijatele ja soovitan soojalt!

Üks tänahommikune talvehõnguline läbiakna ülesvõte kah!

Tõeline laisiku sügis

Viimastel nädalavahetustel on ilm olnud sügise kohta suurepärane.Temperatuur täitsa normaalne ja kui laupäeval on sadanud, siis vähemalt pühapäev on olnud  vihmatu. Sobiliku riietusega õues toimetamiseks täitsa hea. Vihma kohta ei lase ma  kuuldavale mitte piuksugi, suvi oli nii põuane, et iga allatulev tilk on asja eest!

Tänavu ei peagi ma toppima viimaseid lillesibulaid mulda, sõrmed kohmas ja tilk nina otsas.  See töö on tehtud. Iseendalegi üllatuseks. Isegi viimased odavmüügist soetatud tulbid, mida kuidagi ei saanud ostmata jätta. Jälle on, mida kevadel pikisilmi oodata, sai neid sibulapudinaid  erinevaid ja erinevatest kohtadest tellitud, nii Hollandist, Leedust kui kodumailt.

Torm ka midagi hullu endaga kaasa ei toonud, aga äärepealt oleks, sest kuidagi ei tulnud meelde metallist kiik  terrassil ja vat selle  kõva tuul ka ülekaela lõi. Õnneks jäi suur aken terveks, väga õnnelik juhus, ei tahagi kohe mõelda mis oleks kui...

Jah, nii nagu pealkirjas märgitud, on tõeline (aia)laisiku sügis, sest isegi mina olen tasapisi jõudnud ära teha peaaegu kõik, mida korralikud aiainimesed tavaliselt teevad. Mahalõigatav on maha lõigatud ja talveiluks ja härmamiseks allesjäetav on alles jäetud ja Helvelt saadud  astilbed (neid oli väga palju, üks ilusam kui teine) said ka peenrasse, kuigi ma ise selles osas olin väga kahtlev ja  peaaegu kindel, et nad pottides peavad talvituma.Aga ei, mingi ootamatu energiapuhangu tulemusena sai  korda tehtud üks laiendus, mis terve suve nö mustkesa seisundis oli. Ja vat sinna oli ka mõnus igasugu sibulaid ja sibulakesi pista. Kevadel on võimalikud  ka üllatused, teadagi, diletandi värk, loodetavasti ikka said kõik omale õige naabri ja kaaslase.

Ühe kolekoha sain ka  üles kaevatud, oli sirelijuurtest kõvasti läbi põimitud, päris  palju oli pusimist. Kaevasin ja tõmbasin hinge ja nii päris mitmed korrad.  Seal ei olegi veel peaaegu kedagi kasvamas. Kujutate ette, terve ruutmeeter musta mulda ja veel varjulises kohas. Elamine meil ju puhta lagedal, päikesele ja tuultele valla. Nüüd võimalik mõnele varjutaimele anda luba tulla:)

Tegin pühapäeval telefoniga ka mõned meeleoluvõtted

keldrimäel üks  veel üsna kireva ürbiga enelas

tore puutüvelt pudenenud samblik

viimane õitsev sügislill

astrid veel punnitavad hiliseid õisi

jaapani enelast on järel vaid värviline latv

kibuvitsalehed mõnusalt kolletamas

saagikas kukerpuu, nii hapu, nii hapu

nõges laiutab kivimüüril täies hiilguses

keegi elutseb vahtra tüvel

väike tormipudendus

noor kask aiaväravas keeldub lehti ära andmast
 

Ja lisaks aiandusest veel ka pisut loomandusest. Õigupoolest peale Abrami meil ju kedagi ei ole ja olete teda siin blogis ka mitmel setmel korral näinud poseerimas, aga seekord näete vaid temast eraldunud ja töödeldud osa, Abram nimelt täitis villalamba kohuseid ning  selleks talveks saab sokke lõngast, millel silt 75% Abram ja 25 % lammas.Nimi ei tulegi hetkel meelde, aga mingi peen tõug oli:)

läheb kudumiseks

P.S.Ajaloo tarbeks- täna on kergelt sompus selginemistega ilm, temperatuur 9 kraadi(kusjuures plusskraadi!) ja kerge tuul, mis puhub lõunakaartest