Täna veel maist

Taas  kuu lõppemas, suvi hakkab peale pressima, aga kõik kevadekski planeeritu pole veel tehtud.  Kuu keskel nädlane puhkus möödus linnulennul, õnneks mitte ainult tööde-toimetuste tähe all, sai ikka pisut rännatud ja nähtud ja  muretsetud (uusi taimi muidugi) . Futuland üle imetletud ja Thela  lillerohkes maailmas  luusitud ja Heli kauneid vaateid nautimas. Paaris taimemüügi kohas ka käidud, aga eriliste elamusteta paraku. Ja muidugi jäi Türi lillelaat  ka sellesse nädalasse. Käisin seal kolmandat aastat, seega minitraditsioon ja ikka kohe reedehommikul, et kõike näeks ja uudistada saaks, ja  et rahvamassid ära ei tallaks:) Otsisin oma tellitud lemmikud üles ja lisaks ikka mõned emotsiooniostud ka - Triinult soldanell ja Karinilt  elulõng. Kaks  tõeliselt musta sametise õiega kannikest ka. Kusjuures  kannikeste ostmisel oskasin  kaotada oma elulõngapoti, aga õnneks  on ta leitud ja koju jõudnud. Järvselja Kaiele suur tänu ja kahtlemata oli elulõng selle vahepealse perioodi väga  heades kätes.
Kasvuhoone on vaatamata püüdlustele taas üleasustatud. Põhiasukatest tomatitele lisaks kurki ja tilli ja peterselli ja sibulat ja maasikat ja füüsalit ja kes teab mida veel. Ise vaevalt mahun veel uksepraost sisse.
Lillepeenarde kujundamine ja ümberkujundamine käib tasa ja targu, võililled tahavad vägisi võimu võtta. Vanast maasikapeenrast lihtsalt katkusin suured puhmad välja, üritan sügiseni kõplamisega kontrolli all hoida, siis läheb niikuinii  kündmisele, aeg on saanud  ümber.
Kohustuslikud 30 varast kartulit on maas. Tegelikult peaks ütlema vaos, aga kui päris aus olla, siis vagu ei ole väga vagu, sest mõnes kohas on lohk ja mõnes kohas kühm ja mõnes kohas nõgu ja keskel suurem kraater. Üks neljajalgne leidis, et vahva  pehme muld,otsekui tellitud  kraapimiseks ja  ringipaarutamiseks.
Eelmisel nädalal käisin koolitusel ja kui  Hansaplandist juba tee mööda viib, astusin ka sisse, sest mul ju kinkekaart  alles realiseerimata. Ja nii ta jäigi, ei olnud see päev. Isegi üllatunud, aga ma ei  toonud sealt kaasa kõige vähematki, valetan, koeratoitu ostsin.
Hommikud on ilusad, vaatamata sellele, et meil taaskord sajab palju, õues on päris suured lombid. Aga õhk on karge ja  maja ees lehvitab oma aroome sirelihekk ja  taga piibelehevaibad ja ühiselt tellitud nartsissid ikka veel (vaata pilte Tii ja Kadaka blogist:) ja kui vaikselt keset õue seisad, kuuled puuriida alt kivimüürist piiksumist ja katuseräästa alt ja katuseharjavahelt ja põõsast ja puust. Emmed-issid ei jõua neid suutäisi ette  kanda. Pääsud teevad kuuris lae alla pesa. Ilus aeg ja kui veel mõelda, et nädala pärast algab puhkus, siis ...

Sõnadeta

Ilma nimekiri

Ilmavana eilne nimekiri tänaseks oli kaunis pikk ja tihe
1) hommikuks metsale roheline jume - tehtud
2) väikse nalja mõttes pea 30 kraadi sooja - tehtud
3) kõva pauk äikest - tehtud
4) korralik vihm - tehtud

Tõesti, soe teeb imet.Eile olid ühel astilbel vaid  ninaotsakesed väljas, täna õhtuks vähemasti 10cm pikkust. Kevad edeneb nobedasti.

Nä-nä-näe, nädalavahetus jälle läind (lisatud tundmatu taime pilt!)

Käisin siis minagi ära seal Siguldas.Teisel, mitte esimesel päeval, sest töölkäijatel ju teadupärast vaid laupäev ja pühapäev vabad.
Mõnus päevake oli, vahva reisiseltskond , väga-väga  ilus päikeseline ilm ja palju taimi, taimi ja veelkord taimi ja käsitööd ja ... Aga ausalt öeldes  olin internetist osalevate firmade kohtade plaani vaadates endale seda üritust ikka kordades suuremana ette kujutanud. Pealegi oli väga palju  suvelillede ja amplite müüjaid. Ilusad muidugi, aga mitte minu jaoks, sest  nii suurte amplite varjust ei paistaks mu väike majake välja ja suvelilleperiood minu elus oli päris ammu. Jäänud on mõned üksikud lemmikud - tageetesed ja kohe paigalekülvatavad saia- ja rukkililled.
Mõnus oli ka see, et mul ei olnud  mingit soovinimekirja kaasas ning ammugi ei läinud mingeid haruldusi  otsima. Loodusjõududega võidelda ei ole mõtet ning eksoote ja soojalembeseid käin vaatamas tuttavate aias.
Põhieesmärk oli päevaks keskkonna ja seltskonna vahetus ja lihtsalt selline vaimu kerge tuulutus. Mõtlesin lihtsalt, et kui mõni lilleke huvi pakub, siis toon  ära ja kõik.
Aega oli meile antud neli tundi, jalutasin ja uurisin elu ja ostsin....laadasaia (veerand hiigelsuurest  ja nagu maitsmisel selgus ka supermaitsvast seemnetest kubisevast leivast) ja kommi ( loomulikult neid lehmakaid, mis erivärvi paberites ning seega ka erinevate maitsetega ).
No ei tekkinud ühegi taimega sellist sidet, esialgu. Tegin tiiru, tüki teist ja pisut kolmandatki, kui silma jäi floks  nimega Sky Scraper  ja selle kõrval tegi silma brunnera variegata, ilus sinine õieke ka peal.   Veel pilgutas silma kollaselehine  kurekell ja valge topeltõiega ülane ja üks vägade kaunis valge õiega päevaliilia. Juhtuski nii, et seekord sattusid pihku vaid sinise ja valgeõielised, sest  astilbe sai ka valgeõieline Snowsprite. Ühe viinapuu tõin ka kaasa. Mõtlesin, et prooviks paar tükki sooja seina äärde istutada. Senini olen neid vaid kasvuhoones kasvatanud.
 Kui laupäev Lätis oli mingi 25 või 30 päikeses, siis pühapäevahommik kodus algas vilu ja vihma ja vihma ja viluga. Kraad päeva jooksul üle 8 ei kerkinudki, tuult võis juba minitormiks nimetada ning kui oleks lumi maas, oleks korralik tuisk olnud. Poolest päevast lõppes see külm vihm ja päike tuli välja, aga õues olin paksus jopes ja ilma kinnasteta ei kannatanud kuidagi olla. Mingi eriline külmarott sealjuures ei ole. Ilm oli tõesti parasjagu ilge.
Paar  lillekest pistsin mulda, rohkem siblisin kasvuhoones, sest seal oli tuuletu ja  temperatuur sama kõrge  kui eelmisel päeval Lätis
Nädala sees oli patune mõte tomatid kasvuhoonesse viia, aga sellise tuule-tormiga neid vedama hakata oleks ilmselge rumalus olnud. Olgu siis veel mõni päev toas, kohe-kohe  algab mul puhkus ning siis....oh, mida kõik teha on vaja. Tööde nimekiri on pikk. Nii pikk. Liiga pikk.
Ah jah, tõin Lätist kaasa ühe taimekese, mille lehestik mulle hirmsasti meeldis, aga nime  oskas müüja öelda vaid läti keeles. Lasin tal selle paberile kirjutada ning nüüd üritan välja selgitada kas  ostsin kultuurtaime või sokutati mulle mingi umbrohi. Googlest esialgu abi ei saanud, aga üritan edasi.

Null kolm null viis 2013

Täna lõpuks võis talve(või peaaegu talve)rõivad asendada õhematega. Eile hommikul küsisid sõrmed veel kinnaste järele. Hommikul nägin pääsukesi ja rahvatarkus ütlebki, et pääsuke toob päevasooja. Õhtul koju sõites oli t. 18, tuuletu ja mõnus. Tegin tiiru aias. Mõned ninakesed olid end uudishimust, et kas tõesti soojem, juba pisut rohkem välja ajanud. Õitsejaid meil ikka eriti ei ole, kui vaadata mõne teise blogija või FB aiahooliku fotosid, siis ainult imesta.
Meil ei mingeid tulpe, nartsisse, priimulaid jne, isegi kobarhüatsindid alles tulevad.
Selle eest need olemasolevad on saanud kohe pikalt ja mõnusalt õitseda ja õilmitseda!
Ei midagi uut ja huvitavat, aga panen siiski mõned just täna tehtud pildid üles, et tulevikus hea vaadata, mis meie aias õitses 03.05.2013.