Nende väikeste varvaste omanik, väike plikatirts nägi ilmavalgust selle kuu alguses ja täpselt minu ema sünnipäeval ning nüüd oleme kalli kaasaga ametlikult vanad.Uus staatus ja tore seisus, millega kaasneb palju rõõmu.
Olen juba nii mõnegi kauni kleidikese ostnud.
Aiarindel ei ole uudiseid, sest mis uudis see ikka on, et aiatöödega pole lõpule jõudnud. Või see, et lehed langevad ja puudevõrad jäävad tundidega hõredamaks ning külmapoiss lõpuks suvelilled leidis ja neist üle käis. Tulbisibulad oli plaanis mulda susata juba paar nädalat tagasi, aga korjasin kusagilt viiruse kallale ja pidin tõvevoodis
olema. Selliste tormiste ilmadega eriti muidugi ei kutsunud ka aeda.
Uurisin ilmateadet ja loodan, et nädalavahetusel jõuan otsad kokku tõmmata.
Palju on aias sügisese kuhtumise märke, kuid on veel ka õitsejaid.
Lehed aina langevad ja pähklipuud on paljad mis paljad. Äädikapuu seevastu hoiab kõiki lehti kiivalt enda küljes.
Ees seisab veel mahlategu ja pildil olev ei ole kaugeltki ainumas ootel õunakast
Aeg on jõudnud sinnani, et aina enam hakkavad silma paistma kivid


























