Mõnus, tõesti mõnus

On õhtul töölt koju sõites nentida, et täitsa valge on veel!

Midagi ei ole muutunud

Veel. Ega sest kahju ka ole, talv kulgeb rahulikult kevade suunas ja mida vähem  kripeldust, seda sujuvamalt talveunest ärkamine toimub. Lund on parasjagu, külma ka parasjagu ja kui sellist kaunist päikest nagu täna ka rohkem näitab, on päris tore kohe.
Säraval päikesel on ka üks "puudus", tubases vangis oleva neljajalgse haukumise tatijorud on aknal hurjutavalt näha. Puhtaksnühkimisest pole ka suurt abi, sest homme sama seis. Vat sellepärast ootan küll lume sulamist ja sooja ilma, et õueloom uuesti õues kannataks olla. Karv kasvab tal
ka jalale aegluubis.
Eile uurisin  mis aiamaailmas uudist. Ilusaid õisi on palju, liiga palju!
Veebruaris ei ole veel kuhugi kiiret, märtsini on veel aega.

Talveune lõpp läheneb?

Ärkasin täna varem, tunduvalt varem kui  selle talve laupäevahommikutel. Kohe ärgates oli selline tunne, et nüüd- nüüd, kohe-kohe .....on midagi teisiti. Kas tõesti talveuni hakkab lõppema ja tuleb tahtmine midagi teha?
Terve nädala saadetud  signaalide - tilkuvad purikad, lompidest lirtsuvad saapad ja väga häälekad tihased-   peale tekkis selline värelus, et kas tõesti, kas tõesti?
Täna siis läksin piiluma seinaäärt, kus tavaliselt esimesed lumikellukesed välja poevad. Ei näinud veel, kuid  olen kindel,et nad on seal katuselt  peale langenud lume all olemas. Nad on veel peidus, aga mitte kauaks, sest päike on juba soe. Täna paitas juba mõnusalt ja soojalt põske.Küll soojendab ka seina ja sulatab lume.
Ukerdasime koos neljajalgse sõbraga õuel ja hangedes. Mõnus tuulevaikus, värske õhk ja päike!
Maja taga  kasvumaja juures tekkis juba kiusatus uks lahti kraapida ja sisse pugeda, mulda tuua ja  ka mõni püsik külvata. Surusin maha. Läks see kihu mööda.
Veel veidi kannatust, aeg tuleb, sest talveune lõpp on tõepoolest lähedal.

Tomatoberry ja teised

Juba mitmel aastal  on käinud läbi pea mõte, et ei, sel aastal ei hakka ise nende tomatitaimedega jamama.  Kui aga saagikogumise aeg on käes ja kasvumajas üks maitsvam ja huvitavam tomat teist taga ajab ja pereliikmed toredaid tomateid kiidavad, tunned taas end kui kõrvusttõstetu ja unustad kõik lubadused.
Nii ka sel aastal.  juba mõnda aega tagasi sai vanadele varudele  juurde soetatud  nii juba vanu tuntuid kui  minu jaoks päris uusi. Tähendan nad ka siia üles:
Moneymaker- oma lollikindluse ja suure saagikuse tõttu
Sweet Million - pikkades kobarates väikesed magusad punased
Tomatoberry- eelmistest pisut suuremad  tõesti pisut maasikakujulised ja magusad
Golden Pearl - miski kollane
Rodrigo pidavat olema ploomtomat
Supersweet peaks olema kirsstomat
White Beefsteak - lihatomat ja värvusele viide nimes
Kirsstomatite segu ( must, kollane, oranž ja punane)
Varto- varane tomat. Keegi kirjutas, et kõlblik juba veebruaris külvamiseks, aga ei ole katsetanud nii vara.
Nagu näha, on eelistatud väikesed ja magusad ja eks ikka seetõttu, et tarbitakse meil neid põhiliselt töötlemata kujul ja kuigi mulle tomatid väga maitsevad, aga  hapu ei sobi, ongi valikus eelistatud magusad või magedad ja et asi huvitavam oleks, värvilised. Roheliste kirsstomatite järele ei tekkinud isu, aga suurt rohelist peaks paar seemet alles  olema.
Vanu seemneid on ka veel päris mitu sorti järel:
Malle, Mandariin, Must Pirn, Must Prints, Benito. Kolme viimast sel aastal ise ei plaani kasvatada, kui aga kellelgi on huvi, andke teada, pistan seemned ümbrikusse ja teele.
Muudest on uues valikus naeris, mida pole kunagi kasvatanud. Nimeks tal on Golden Ball.
Mulle oli senini teadmata, et naeris ei talu ettekasvatamist, vaid tuleb külvata kohe  paika. Küüslaugumaitselise murulauguga lähen uuele katsele, sest eelmine luhtus põhjusel, et paar neljajalgseid jooksis peenra totaalselt segamini.
Lühikesest kurgist  valisin taas Profi ja porganditest Rainbow. Väga kaunid ja isuäratavad.
Jääb vaid loota, et suvi ei ole eelmise kaksikvend ning õnnestub köögivilja kasvatada. Eelmisel aastal juurviljamaa ujus ja. Kultuurid kippusid ikalduma ja lõpuks oli umbrohust ülekäimisega tõsine tegu.