Selle aasta viimane päev ongi käes. Uskumatu, alles ta algas ja juba lõpp käes, loetud tunnid veel jäänud. Minu jaoks oli see huvitav aasta, palju sai õpitud ja arenetud, nii erialaselt kui hobialaselt kui lihtsalt inimesena.
Erialaselt sai end paraku ka palju kulutatud, lihtsalt nii palju on olnud halba ja kurba meie ümber. Hobialaselt sai see eelmine negatiivne kohe positiivseks laetud ja seda tänu siin tekkinud uutele hobikaaslastele ja muudelegi aiahulludele. Palju sai kauneid aedu nähtud, huvitavaid taimi soetatud ja teadmisi juurde ammutatud.
Kohe-kohe saab aasta täis sellest, kui julguse kokku võtsin ja siia kribada üritasin. Tänu teie kõigi heasoovlikule suhtumisele, toetusele ja õpetustele läks see üsna valutult. Põnev oli! Peaaegu sama põnev kui teie kirjutisi oodata ja huvitavalt kirjutatud lugusid lugeda.
Ei hakka rääkima möödunud vihmasest suvest, sest möödanik ta on ja täpselt samasugust ei tule ilmselt kunagi, vaatame, mida toob endaga aasta 2013.
Mingi omapärane rahu on hinges, ilmselt olen lõpuks saavutanud vajaliku tasakaalu, tõmmelnud vähem ja muretsenud vähem asjade pärast mida niikuinii muuta ei suuda.
Möödunud aastal igatsesin sel ajal juba kevade järele. Hetkel on aga täpselt parasjagu kõike, lund ja külma ja nüüd ka sula. No seda viimast väga palju ei ole vaja. Talvekate võiks ikka jääda!
Iga juba selline, et kõige tähtsam on tervis, seda soovin endale ja kõigile teilegi uuel saabuval aastal!
Monday, December 31, 2012
Friday, December 14, 2012
Sundpuhkus
Nagu arvata, on õues talv. Ütleks kohe, et tore talv, sest talve kohustuslikud elemendid - lumi ja külm- on olemas. Sellisel ajal ei ole ma puhanud kunagi, aga seekord olen kodus hädavajadusel ja nö põetaja kohustes. Põetamine on esimestel päevadel seisnenud pigem passiivses tegevuses, põetatav lebab maas sinna spetsiaalselt talle pandud matil ja magab. Mida rohkem rahu ja und, seda paremini paraneb, pissiringid õues käivad muidugi ka asja juurde. Nagu aru saite, on tegemist suure sõbraga, kel nüüd ütles üles teine põlv. Esimese opi järel arst ütles, et tuleb ka teist opereerida, aga lootsime ikka, et saame talve üle. Kõige keerulisem on see, et meie kahe-aastane karvik on õuekoer ja tahaks ka praegu sinna, aga jalal ei ole ju karvu. Praegu on tal ka võru kaelas, et haava ei saaks lakkuda. Mis saab siis, kui õmblused ära võetud, aga rahuolek jätkuvalt vajalik, ei tea veel.
Kolm päeva olen lugenud, istunud netis ja ühe silmaga vaadanud telekat. Aiandusest täielik eemalolek, pole ühtegi lillepilti ka vaadanud. Kui muidugi ülesriputatud õnnitluskaarte mitte arvestada. Mitmesuguseid tähtsaid sündmusi ja tähtpäevi on olnud ja tuleb veel!
Jõulud ja aastavahetus lähenevad hämmastava kiirusega. Jah, nii see on, jaanist jõuluni ja taas jaanini!
Kolm päeva olen lugenud, istunud netis ja ühe silmaga vaadanud telekat. Aiandusest täielik eemalolek, pole ühtegi lillepilti ka vaadanud. Kui muidugi ülesriputatud õnnitluskaarte mitte arvestada. Mitmesuguseid tähtsaid sündmusi ja tähtpäevi on olnud ja tuleb veel!
Jõulud ja aastavahetus lähenevad hämmastava kiirusega. Jah, nii see on, jaanist jõuluni ja taas jaanini!
Monday, November 26, 2012
Purgaa tulekul ?
Norra ilmaennustus lubab kolmapäeval - neljapäeval paksult lund, nii 30-40 cm ja muidugi tuisku ja tormi ja seejärel lörtsi ja veelkord lörtsi ja sellega kaasnevat soppa.
Saab näha, aga senini on norrakate ennustused üsna täpsed olnud. Põhja-Eestis vähemalt. Tallinnas raudselt. Loodetavasti on nüüd enamusel autodest talverehvid all, pole kaos nii suur. Vahepealne libatalv on veel liigagi hästi meeles.
Huvitav, kas sademete kogus ka kusagil määratud on, no mingite vägevamate jõudude poolt või nii:) Vett on meil alla tulnud niigi ülearu palju, lumi nüüd muidugi veel takka. Arvata, et allatulnu jõuab enne sulada kui lubatud miinused tulevad ja meie mülgas muutub veelgi mülkamaks. Nn. muru on niigi lirtsuv ja libe. Aiamaa on tõeline porimülgas, peale minna ei saa, kummikute tallad muutuvad ümmarguseks.
Sügavamates kihtides on pinnas mõnele aga mõnus ja pehme, aia äärest alguse saanud kuhilarodu on järjega juba praktiliselt sauna ette jõudnud. Peab vist uuel hooajal selle mutinduse- rotinduse teema tõsisemalt ette võtma. Hakkama ka gaasitama või?
Pühapäeval pakkisin vana kasvuhoone asuka- viinapuu - talveks turbasse ja katuse peale. Eelmise talve elas ta nii üle. Loodame seegi kord parimat, päris suur ja vana isend juba, kahju oleks teda kaotada. Uue kasvuhoone poisid on alla võetud ja lõigatud. Ilmselt panen neile ka pisut kuiva turvast peale.
Viimased tulbisibulad sai ka suurte pottidega mulda kaevatud, prooviks Tii õpetuste järgi kevadel terrassile välipottidesse tõsta. Saab näha kuis õnnestub!
Purgaa purgaaks, on veel natuke sama kõlaga sõna puuslak. Vat see iseloomustab väga hästi mu hetkeseisundit. Mingid pisilastehordid on liikvel ja ilmselt kohtusin nendega, mahlakase-nina periood hakkab juba vaibuma, aga tõeline hobuseköha vaevab jubedalt. Kohv asendus nagu iseenesest taimeteega ja köhasiirup on ka välja otsitud, ilma ei saa enam olla.
Saab näha, aga senini on norrakate ennustused üsna täpsed olnud. Põhja-Eestis vähemalt. Tallinnas raudselt. Loodetavasti on nüüd enamusel autodest talverehvid all, pole kaos nii suur. Vahepealne libatalv on veel liigagi hästi meeles.
Huvitav, kas sademete kogus ka kusagil määratud on, no mingite vägevamate jõudude poolt või nii:) Vett on meil alla tulnud niigi ülearu palju, lumi nüüd muidugi veel takka. Arvata, et allatulnu jõuab enne sulada kui lubatud miinused tulevad ja meie mülgas muutub veelgi mülkamaks. Nn. muru on niigi lirtsuv ja libe. Aiamaa on tõeline porimülgas, peale minna ei saa, kummikute tallad muutuvad ümmarguseks.
Sügavamates kihtides on pinnas mõnele aga mõnus ja pehme, aia äärest alguse saanud kuhilarodu on järjega juba praktiliselt sauna ette jõudnud. Peab vist uuel hooajal selle mutinduse- rotinduse teema tõsisemalt ette võtma. Hakkama ka gaasitama või?
Pühapäeval pakkisin vana kasvuhoone asuka- viinapuu - talveks turbasse ja katuse peale. Eelmise talve elas ta nii üle. Loodame seegi kord parimat, päris suur ja vana isend juba, kahju oleks teda kaotada. Uue kasvuhoone poisid on alla võetud ja lõigatud. Ilmselt panen neile ka pisut kuiva turvast peale.
Viimased tulbisibulad sai ka suurte pottidega mulda kaevatud, prooviks Tii õpetuste järgi kevadel terrassile välipottidesse tõsta. Saab näha kuis õnnestub!
Purgaa purgaaks, on veel natuke sama kõlaga sõna puuslak. Vat see iseloomustab väga hästi mu hetkeseisundit. Mingid pisilastehordid on liikvel ja ilmselt kohtusin nendega, mahlakase-nina periood hakkab juba vaibuma, aga tõeline hobuseköha vaevab jubedalt. Kohv asendus nagu iseenesest taimeteega ja köhasiirup on ka välja otsitud, ilma ei saa enam olla.
Wednesday, November 21, 2012
14. November
Muidugi ei ole see tänane kuupäev, läinud kesknädalane hoopistükkis.Tähtis päev oli - kallis kaasa sai poolesajandiliseks ja mina sain omale uue ning mõnusa neljarattalise. Unistuste pill, võiks öelda.
Esiklaasi soojendusega, mis loodetavasti teeb lõpu talvisele jääs akende kratsimisele, küüned tagurpidi. Nimeks Kuga ja värviks müüja andmetel Lunar Sky. Kaunis nimi! Passis aga kirjas lihtlabaselt, et pruun.
No ütleme, et tegelikult piimakohvi või porikarva:)
Aed on rahus- mis tehtud, on tehtud ja mis tegemata jäi, jääbki. Vast mõne kuuseoksa viskan siia-sinna. Külma tulles tuleb paarile hellikule kate ka peale panna. Pinnas on harjumatult märg, lausa vettinud. Aastaid ei ole meil nii palju sademeid olnud. On ikka ümberringi kallanud ja meie väikesest nukipealsest on pilved mööda sõudnud. Minu jaoks on sellest vihmast juba ammu küll. Jah, tõesti ei pidanud kastmisele energiat kulutama, aga ma pigem kastaks pisut rohkem kui vähe rohkem päikest saaks, seda ju taimedele ka vaja. Just kasvuhoones kippus niiskust ülearu saama. Ilmselt vajab
mingit pesu või töötlust, aga see peab vist ka kevadeks jääma.
Puud on ka veidrad tänu sellele vahepeal olnud libatalvele. Paljudel ripuvad pruunid lehed küljes.
Eriti veider on äädikapuu oma ilusate punaste küünalde ja tuules lehvivate, kah omamoodi kaunite külmavõetud lehtedega. Meenutab mustlasemuti seelikut.
Lilled on lõpetanud. Ühe erandiga- kahes kohas ei ole hiired leidnud sügiskrookuse sibulaid ja need õitsevad veel. On ka üks juba, lumeroosilt leidsin suured pungad.
Kunagi trauma saanud põlv annab tunda, ilm hakkab vist muutuma. Eeldatavasti talvisemaks, kuigi sel ju pole ka viga, ikkagi suhteliselt soe ja sõbralik.
Ja katsume ikka midagi kirja panna, sest tegelikult ju iga päev uurid, kas keegi on midagi pajatanud või mitte. Seepärast võtsin endki kokku:)
Esiklaasi soojendusega, mis loodetavasti teeb lõpu talvisele jääs akende kratsimisele, küüned tagurpidi. Nimeks Kuga ja värviks müüja andmetel Lunar Sky. Kaunis nimi! Passis aga kirjas lihtlabaselt, et pruun.
No ütleme, et tegelikult piimakohvi või porikarva:)
Aed on rahus- mis tehtud, on tehtud ja mis tegemata jäi, jääbki. Vast mõne kuuseoksa viskan siia-sinna. Külma tulles tuleb paarile hellikule kate ka peale panna. Pinnas on harjumatult märg, lausa vettinud. Aastaid ei ole meil nii palju sademeid olnud. On ikka ümberringi kallanud ja meie väikesest nukipealsest on pilved mööda sõudnud. Minu jaoks on sellest vihmast juba ammu küll. Jah, tõesti ei pidanud kastmisele energiat kulutama, aga ma pigem kastaks pisut rohkem kui vähe rohkem päikest saaks, seda ju taimedele ka vaja. Just kasvuhoones kippus niiskust ülearu saama. Ilmselt vajab
mingit pesu või töötlust, aga see peab vist ka kevadeks jääma.
Puud on ka veidrad tänu sellele vahepeal olnud libatalvele. Paljudel ripuvad pruunid lehed küljes.
Eriti veider on äädikapuu oma ilusate punaste küünalde ja tuules lehvivate, kah omamoodi kaunite külmavõetud lehtedega. Meenutab mustlasemuti seelikut.
Lilled on lõpetanud. Ühe erandiga- kahes kohas ei ole hiired leidnud sügiskrookuse sibulaid ja need õitsevad veel. On ka üks juba, lumeroosilt leidsin suured pungad.
Kunagi trauma saanud põlv annab tunda, ilm hakkab vist muutuma. Eeldatavasti talvisemaks, kuigi sel ju pole ka viga, ikkagi suhteliselt soe ja sõbralik.
Ja katsume ikka midagi kirja panna, sest tegelikult ju iga päev uurid, kas keegi on midagi pajatanud või mitte. Seepärast võtsin endki kokku:)
Friday, October 26, 2012
Lumi
Paks ja tihe ja teda on päris palju. Miinuskraadid.
Kuuldavasti pidi tuleval nädalal uuesti soe tulema?
Kuuldavasti pidi tuleval nädalal uuesti soe tulema?
Tuesday, October 23, 2012
Kuldne sügis
See mõte tiksub peas juba paar nädalat, et sel aastal on meie sügis tõesti kuldne. Tavaliselt on öökülmad oktoobri lõpuks mitu korda üle käinud ja puid oluliselt kirjumaks värvinud. Teeäärsetel suurtel vahtratel oli sel aastal suhteliselt vähe punast.
Võtsin juba mitu päeva hoogu, et seda kulda üles võtta, aga ikka kadus aeg käest. Täna hommikul aknast päikesetõusu vaadates teadsin kindlalt, et kui kohe fotokat ei haara, jääbki see kuldne jäädvustamata. Üks korralik külm ja kogu kuld on puust maas.
Eks ma tegelikult uudistasin välja, et kui jääs siis ka on, aga võta näpust, vaatamata hoiatustele seekord ei midagi! Tõsi, vahelduseks eelmise nädala igapäevastele või õigemini igaöistele kallamistele oli esmaspäeva hommikul taevas selge ja päike säras, järelikult selge ja külm ilm tulemas.
Kui eile õhtul koer õue jäi, oli selge, et kargus on taevas, sest vaatamata oma selgakasvatatud paksule kasukale (mis ennustavat pikka ja külma talve) ja tallaalustele vildikutele ei meeldi selline rõske ja piserdav ilm talle sugugi.
Muuseas, praegu magab ta köögis põrandakütte soojuses, järelikult õues jälle niisutab:)
Mis ma siin ikka heietan, panen mõned pildid ka sest kullast ja punasest ja rohelisest, mis kahjuks läheb varsti kaduvikku ja kui hästi läheb, asendub paksu valge kasukaga.
Pikka ja pimedat ja paksu pori aega küll ei soovi.
Hommikune kuld köögiaknast sisse pressimas
Majaesise ja põhjapoolse küljegi kuldas üle ja tuhkpuuheki punase lõi särama
Võtsin aparaadi tööle kaasa ja tegin sealgi aknast mõne klõpsu
Õhtul uuesti koju jõudes tegin aia taga peatuse, ikka klõpsimiseks ja üks karvane aias ei suutnud ära imestada, et mida ma seal passin ja juba ei tule
Veel mõned hilised õied
Võtsin juba mitu päeva hoogu, et seda kulda üles võtta, aga ikka kadus aeg käest. Täna hommikul aknast päikesetõusu vaadates teadsin kindlalt, et kui kohe fotokat ei haara, jääbki see kuldne jäädvustamata. Üks korralik külm ja kogu kuld on puust maas.
Eks ma tegelikult uudistasin välja, et kui jääs siis ka on, aga võta näpust, vaatamata hoiatustele seekord ei midagi! Tõsi, vahelduseks eelmise nädala igapäevastele või õigemini igaöistele kallamistele oli esmaspäeva hommikul taevas selge ja päike säras, järelikult selge ja külm ilm tulemas.
Kui eile õhtul koer õue jäi, oli selge, et kargus on taevas, sest vaatamata oma selgakasvatatud paksule kasukale (mis ennustavat pikka ja külma talve) ja tallaalustele vildikutele ei meeldi selline rõske ja piserdav ilm talle sugugi.
Muuseas, praegu magab ta köögis põrandakütte soojuses, järelikult õues jälle niisutab:)
Mis ma siin ikka heietan, panen mõned pildid ka sest kullast ja punasest ja rohelisest, mis kahjuks läheb varsti kaduvikku ja kui hästi läheb, asendub paksu valge kasukaga.
Pikka ja pimedat ja paksu pori aega küll ei soovi.
Hommikune kuld köögiaknast sisse pressimas
Majaesise ja põhjapoolse küljegi kuldas üle ja tuhkpuuheki punase lõi särama
Õhtul uuesti koju jõudes tegin aia taga peatuse, ikka klõpsimiseks ja üks karvane aias ei suutnud ära imestada, et mida ma seal passin ja juba ei tule
Veel mõned hilised õied
| ja väga ilusat värvi lehed jaapani enelal |
Monday, October 15, 2012
Kahtlused
Paar nädalat tagasi avastasin, et sügiskrookuste ilusad idud vedelesid maapinnal ja sibulatest polnud jälgegi. Asemele panin nartsissid, mis praegu veel alles.
Veesilma äärde paju alla sai poetatud peotäite kaupa ühistellimuse krookuseid. Pisut koorepuru peenral ei tekitanud erilist kahtlust, kuni märkasin tillukesi auke. Keegi oli ka seal maiustamas käinud!
Eile tõstsin kauni kukeharja oksi pisut kõrgemale ja mis ma näen, väiksed augud mullas, äraandlik koorepuru ja krookustega taas maiustatud. Niipalju oli viisakust, et mulle oli toodud samasse viis ilusat punast pähklit. Nüüd pistan hoopis need maha.
Mul on tõsine kahtlus, et kui samas vaimus jätkub, pole kevadel krookuseid ollagi.
Peab vist rohkem nartsissidele keskenduma, pole märganud, et neid keegi järaks:)
Veesilma äärde paju alla sai poetatud peotäite kaupa ühistellimuse krookuseid. Pisut koorepuru peenral ei tekitanud erilist kahtlust, kuni märkasin tillukesi auke. Keegi oli ka seal maiustamas käinud!
Eile tõstsin kauni kukeharja oksi pisut kõrgemale ja mis ma näen, väiksed augud mullas, äraandlik koorepuru ja krookustega taas maiustatud. Niipalju oli viisakust, et mulle oli toodud samasse viis ilusat punast pähklit. Nüüd pistan hoopis need maha.
Mul on tõsine kahtlus, et kui samas vaimus jätkub, pole kevadel krookuseid ollagi.
Peab vist rohkem nartsissidele keskenduma, pole märganud, et neid keegi järaks:)
Friday, October 12, 2012
Tuli ära!
Esimene külm öö muidugi. Maa oli ikka tõsiselt härmas, ütleks isegi, et täiesti korralikult jääs. Mõne lagedamal oleva hosta lehed olid muutunud üleöö klaasjaks. Osa lilleõitest ei saanud vist esimese ehmatusega aru, et milles asi. Kell 7 näitas kraadiklaas -0,5. Ilmselgelt oli mõni tund varem veel külmem.
Auto akendel oli parasjagu paks jää ja enne sõituasumist teatas tabloo, et on külm ja tee libe ja ole nüüd ettevaatlik. Tema info oli muidugi oluliselt lühem ja lakoonilisem.
Suvikuid mul praktiliselt ei ole, järelikult ei ole kohe ka keegi hoobilt surnud. Püsikud on ses mõttes ikka vastupidavamad. Vähemasti olen ise viimasel ajal püüdnud neist hellikumatest hoiduda.
Kui nii edasi, siis ei imesta kui ennustustekohaselt pühapäeva öösel vastu hommikut lund sadama hakkab.
Egas midagi, vähemasti homme päevaks lubatakse suhteliselt normaalset ilma ja tähtis, et ei ole vihisevat tuult.
Tehavajatööde nimekirja ongi vaid tulbisibula korvide maasse kaevamine jäänud.
Tegelikult on kange isu kuhugi aiaärisse minna sügishindu vaatama, sest hea sõber näitas kätte kohad, kus võiks mõned kollaste lehtedega jaapani enelad olla. Mõte on väga hea, miks küll ise sellele ei tulnud.
Reklaam ütleb, et lehtpõõsaste hinnad miinus viiskümmend. Eks näis kas suudan kiusatusele vastu panna!
Aknast piilub sisse päike! Kõike säravat teilegi!
Auto akendel oli parasjagu paks jää ja enne sõituasumist teatas tabloo, et on külm ja tee libe ja ole nüüd ettevaatlik. Tema info oli muidugi oluliselt lühem ja lakoonilisem.
Suvikuid mul praktiliselt ei ole, järelikult ei ole kohe ka keegi hoobilt surnud. Püsikud on ses mõttes ikka vastupidavamad. Vähemasti olen ise viimasel ajal püüdnud neist hellikumatest hoiduda.
Kui nii edasi, siis ei imesta kui ennustustekohaselt pühapäeva öösel vastu hommikut lund sadama hakkab.
Egas midagi, vähemasti homme päevaks lubatakse suhteliselt normaalset ilma ja tähtis, et ei ole vihisevat tuult.
Tehavajatööde nimekirja ongi vaid tulbisibula korvide maasse kaevamine jäänud.
Tegelikult on kange isu kuhugi aiaärisse minna sügishindu vaatama, sest hea sõber näitas kätte kohad, kus võiks mõned kollaste lehtedega jaapani enelad olla. Mõte on väga hea, miks küll ise sellele ei tulnud.
Reklaam ütleb, et lehtpõõsaste hinnad miinus viiskümmend. Eks näis kas suudan kiusatusele vastu panna!
Aknast piilub sisse päike! Kõike säravat teilegi!
Monday, October 1, 2012
Oktoober? Juba?
Kuhu see aeg küll kaob nii kiiresti?
Kuhugi-kuhugi-kuhugi...kuhugi ta ometi kaob.
Siblid ja siblid - viis päeva tööl ja ootad pikisilmi nädalavahetust. Kui nädala sees veel mônigi ilus päikseline hetk oli, siis nädalavahetusel peab püüdma vihma vahelt hetki, et aiatööde otsi tasapisi kokku tõmmata. On juba tüütuks muutunud, vihm muidugi, isegi meil kipub murupind juba siit-sealt talla all lirtsuma. Kummikud leiavad pidevat kasutamist.
Nojah, tuleb tunnistada, et laupäeva pool päeva oli tõesti peaaegu vihmata. Esimene pool siis. Sai päris palju tehtud, sealjuures ühistellimusega soetatud tuhatkond krookusesibulat (Tänud, Tii selle vaeva võtmise eest!) ja mõnikümmend lauku (lauguhuvi ikka siit blogimaailmast külge hakanud) mulda pistetud. Sooja ja päikeselise ilmaga oli see lausa lust! Tulbisibulakorvid revideerisin ka üle ning need saab õigel hetkel maasse kaevatud. Loodetavasti leiab sellekski mõnusa ilmaga päeva. Mäletan veel, et mõni aasta tagasi jäi tulpide mahapanek nii hiljaks, et nina tilkus ja sõrmed olid kohmas ja kõle tuul tahtis kõrvad ära viia. Sellest alates üritan usinam olla.Jalad väsisid sellest tatsamisest päris ära. Sellest hoolimata sai ka tiir metsa tehtud, tõsi, kaaslaseks vihmasabin. Ei saa öelda, et seeni ei oleks, aga ega palju ka ei olnud . Suure pannitäie kastet kohe praetavatest ja kausi seenesalatit kupatatavatest ikka sai. Värske metsaõhk veel boonuseks.
Jäänud on veel mõned taimed pottides, kuid nende jaoks on korralikult ettevalmistatud maa olemas ja põhimõtteliselt vaid muldapistmise vaev. Laupäev kadus nii kiirelt käest, et ei jõudnud piltigi teha, aga pühapäeval päris õhtul tekkis vihmas väike paus ja siis tegin telefoniga mõned klõpsud.
Kuhugi-kuhugi-kuhugi...kuhugi ta ometi kaob.
Siblid ja siblid - viis päeva tööl ja ootad pikisilmi nädalavahetust. Kui nädala sees veel mônigi ilus päikseline hetk oli, siis nädalavahetusel peab püüdma vihma vahelt hetki, et aiatööde otsi tasapisi kokku tõmmata. On juba tüütuks muutunud, vihm muidugi, isegi meil kipub murupind juba siit-sealt talla all lirtsuma. Kummikud leiavad pidevat kasutamist.
Nojah, tuleb tunnistada, et laupäeva pool päeva oli tõesti peaaegu vihmata. Esimene pool siis. Sai päris palju tehtud, sealjuures ühistellimusega soetatud tuhatkond krookusesibulat (Tänud, Tii selle vaeva võtmise eest!) ja mõnikümmend lauku (lauguhuvi ikka siit blogimaailmast külge hakanud) mulda pistetud. Sooja ja päikeselise ilmaga oli see lausa lust! Tulbisibulakorvid revideerisin ka üle ning need saab õigel hetkel maasse kaevatud. Loodetavasti leiab sellekski mõnusa ilmaga päeva. Mäletan veel, et mõni aasta tagasi jäi tulpide mahapanek nii hiljaks, et nina tilkus ja sõrmed olid kohmas ja kõle tuul tahtis kõrvad ära viia. Sellest alates üritan usinam olla.Jalad väsisid sellest tatsamisest päris ära. Sellest hoolimata sai ka tiir metsa tehtud, tõsi, kaaslaseks vihmasabin. Ei saa öelda, et seeni ei oleks, aga ega palju ka ei olnud . Suure pannitäie kastet kohe praetavatest ja kausi seenesalatit kupatatavatest ikka sai. Värske metsaõhk veel boonuseks.
Jäänud on veel mõned taimed pottides, kuid nende jaoks on korralikult ettevalmistatud maa olemas ja põhimõtteliselt vaid muldapistmise vaev. Laupäev kadus nii kiirelt käest, et ei jõudnud piltigi teha, aga pühapäeval päris õhtul tekkis vihmas väike paus ja siis tegin telefoniga mõned klõpsud.
| hiline liilia, vesirotid ilmselt sibula sügavustesse tirinud |
| uueke, karuputkelehine elulõng, väidetavalt hüatsindilõhnaline, aga minu nohune nina seda kahjuks kinni ei püüdnud |
| jaapani ülane, Nurgalt lätlaste käest soetatud, vanem olija, valgete õitega ei õitse sel aastal, peab vist kohta vahetama |
| kaunis sügisene kollane, päevakübar |
| sügislilli rotid ei näri, kuid asukohta küll muudavad:) |
| pajule on see suvi olnud meelepärane, oksad lausa vette sirutanud vesiroosipojad on ka suvega pisut sirgunud |
sügisastrid, ilusad erksavärvilised esiplaanil
|
| ja lõpetuseks va pähklimaitseliste mugalatega kõrgustesse pürgija |
Wednesday, September 12, 2012
Kas sügis jälle käes?
Arvan küll. Isegi mõnusa vananaistesuve suve võimalik tulek ei lükka mu arvamust ümber, sest õues on juba päris palju kuivanud vahtralehti ja eile hommikul oli maja taga põllul, peaaegu samas kohas kus kevadel valged toonekured, suur sookurgede parv.
Tundub, et valmis pikaks teekonnaks. Tavaliselt on nad meilt läinud juba augusti viimastel päevadel, sel aastal isegi kauaks paika jäänud. Peale tunniajalist sahmerdamist tõusti mitmes järgus õhku, nelik kõige viimasena . Ilus oleks mõelda, et need neli olid meie põldudel juba aastaid pesitsev kurepaar selleaastaste poegadega. Et heitsid veel kodukohale pilgu enne pikka rännet.
Läbi suve sai kuulda nende hingekriipivat kru-kruutamist ja jälgida nende tegevust. Kaugelt eemalt muidugi, sest need suured on väga valvsad ja ettevaatlikud.
Aiarindel on ka sügisene. Nii meeleolud kui tööjärg. Aiamaa kolmkümmend kohustuslikku kartulipesa on üles võetud ja maad pisut songitud. Sibulad kuivavad. Maasikapeenar ei ole veel päris korras, osa läheb hoopis uuendamisele.
Pottides on ikka veel mõned istutamata lilled, neile on nüüdseks vähemasti asupaik valmis tuhnitud tänu usinale abilisele.
Tulbikorvide mahapanekuga on veel pikalt aega. Keegi peab aga maha pistma uuekesed. Sel aastal soetasin endale vahelduseks igasugustele peenutsejatele botaanilisi tulpe. Et elu ikka mugavam oleks:). Teie blogide jälgimisel tekkis huvi laukude vastu ja neidki sai mõned tellitud. On jälle mida kevadel oodata.
Kasvuhoones said viinamarjad valmis ja on juba unustatud. Aga olid maitsvad! Vana kasvuhoone lammutamise järel õue jäänud Supaga suurematel marjadel on ka juba maiku. Kas on kellelgi kogemust sellise mitte päris avamaale mõeldu väljas kasvatamisega. Peab talle mingi kuudi ümber ehitama või katteloori ümber mässima?
Ja kui juba loorist juttu tuli, siis nädalavahetusel oli meie peres ka üks tähtis sündmus. Selle kohta ka pilt "läbi lillede":)
Kes Mari blogi loeb, on seda juba näinud. Marile aga veelkord suured tänud!
| Kui pilt sai arvutisse tõmmatud, leidus sellel ka üks neljajalgne. Kas leiate? |
Läbi suve sai kuulda nende hingekriipivat kru-kruutamist ja jälgida nende tegevust. Kaugelt eemalt muidugi, sest need suured on väga valvsad ja ettevaatlikud.
Aiarindel on ka sügisene. Nii meeleolud kui tööjärg. Aiamaa kolmkümmend kohustuslikku kartulipesa on üles võetud ja maad pisut songitud. Sibulad kuivavad. Maasikapeenar ei ole veel päris korras, osa läheb hoopis uuendamisele.
Pottides on ikka veel mõned istutamata lilled, neile on nüüdseks vähemasti asupaik valmis tuhnitud tänu usinale abilisele.
Tulbikorvide mahapanekuga on veel pikalt aega. Keegi peab aga maha pistma uuekesed. Sel aastal soetasin endale vahelduseks igasugustele peenutsejatele botaanilisi tulpe. Et elu ikka mugavam oleks:). Teie blogide jälgimisel tekkis huvi laukude vastu ja neidki sai mõned tellitud. On jälle mida kevadel oodata.
Kasvuhoones said viinamarjad valmis ja on juba unustatud. Aga olid maitsvad! Vana kasvuhoone lammutamise järel õue jäänud Supaga suurematel marjadel on ka juba maiku. Kas on kellelgi kogemust sellise mitte päris avamaale mõeldu väljas kasvatamisega. Peab talle mingi kuudi ümber ehitama või katteloori ümber mässima?
Ja kui juba loorist juttu tuli, siis nädalavahetusel oli meie peres ka üks tähtis sündmus. Selle kohta ka pilt "läbi lillede":)
| Nüüd ei saa öelda, et aiablogi postituses ei ole ühtegi lillepilti |
Wednesday, August 15, 2012
Missikarussell käib
| Destined to See |
Väga kaunid ja erilised lemmikud on päevaliiliad. Neid on päris mitu, nii nimega kui nimeta, aga ega nime puudumine kahanda õieilu. Mõned puhmad on umbes seitse aastat vanad ja vajavad jagamist, mõni oli veel eelmisel aastal nii pisi, et näitas õit sel aastal esimest korda. Igasugu huvitavaid on, aga tasapisi on hakanud tekkima tunne, et igasugused spiderid ja muud imed ei ole ikka minu jaoks...
Milline on kõige-kõige? Kes teab, ilu on vaataja silmis.
Algab missikarussell
Prairie Blue Eyes
Double River Waye
Roses in Snow
Silvija
Highland Lord
Damaskus Pink
Autumn Red
Gusto
| Frans Hals |
Mauna Loa
Buc Soleil Couchant
| Thin Man |
Kuid mis see siis on? Kas tõesti must päevaliilia ja veel karvane ? Ennekuulmatu, ennenägematu!
Vägisi pressib end lilledega võistlema ja vaatamata lillede ilule nad vahel sellele mustale konkurentsi pakkuda ei suuda ( ja seda eriti talvel:))
Sunday, August 12, 2012
Laupäev Roosna-Alliku kandis
Vahva oli saada kutse Aalujate kokkusaamisele, seekord siis Lillekasvataja juures. Kuna antud piirkonda olen läbinud palju aastaid teel Virumaale vanematekoju, olin suhteliselt muretu. Juhatav kaart näitas ka kummalt poolt mõisa tuleb ära keerata ja palju variante ju ei olnud ka! Sõitsin juba rohkem kui skeemil kästud, kõiksugu silte ja viitasid oli, aga mitte lubatud leppemärki. No selge, õigest teeotsast möödas, ringi ja tagasi ja ennäe imet, enne vist tegi teedevana minuga vingerpussi, seekord oli vajalik viit olemas.
Kui sobilik hulk maad läbitud, jõudsin kohta, kus parasjagu autosid juba seisis ja kui taimekastikesed silma hakkasid, ol pilt selge, olen jõudnud pärale - tuttavate inimeste sekka, kellega jagame sama diagnoosi, kuid kellest kohtunud olin varem vaid Deiaga. Tänu sotsiaalvõrgustikule teadsin mõnd ka nägupidi.
See ju ammu teatud tõde, et taime ja loomainimesed on lahked ja sõbralikud jne. Seega mingit võõristust ei jõudnudki tekkida. Rõõmsalt istuti lookas laua ümber ja enne kui jõudsin oma kaasavõetule lauanurga tekitada, sain esiaaluja sooja kallistuse osaliseks. Seega olin kampa arvatud, kusjuures eriti vahvasse kampa, kus ei räägitud tüütuid tööjutte.
Kui keha kinnitatud, uurisime perenaise hoolealused üle, ajasime juttu ja vahetasime taimi. Olen käinud ja näinud mitmeid rohevahetusi ja see oli raudselt kõige mõnusam,  . Kusjuures pakkumine ületas nõudmise. Ka mina tulin tagasi, kaasas mitu taime kavatsetust rohkem! Olen käinud rohevahetusel, kus asi käiski tükk tüki vastu ja kuna soovitut pakkuda ei olnud, jäin lihtsalt taimest ilma. Kahju, et ei osanud rohkem taimi kaasa võtta, sest ega oska oma lilletutte ju eelnevalt pakkuda ka, endal kasvavad ju nii tavalised lilled nagu näiteks metspipar või kevadfloks:) Algaja asi, noh!
Eks ta nii ju ole, et olenevalt mullast ja kliimast jne. on igal lillekasvatajal oma eriliste lemmikute kõrval veel need, kes end ülihästi tunnevad ja paljunevad ka hästi. Kahjuks ei taibanud kaasa võtta oma juba loetud aiaajakirju, vanu raamatuid ja järele jäànud lilleseemneid. Oleks peale minu veel kellelegi rõõmu teinud.
Suur tänu pererahvale ja kokkutulnuile ilusa laupäva eest!
Kikule suur tänu lauamaalide ja keraamika kaasavõtmise eest! Maalid olid mul mõeldud katusealust kaunistama, aga pere arvas, et võiks sauna seinale panna. Kui hääletamine on otsustanud parima asukoha, panen ka pildi üles. Kohtumiseni nii siin kui mujal ( esimesed variandid Nurgal ja Võhmas jne ja muidugi ka niisama külaskäigud- kui Raplamaile juhtute, astuge kindlasti läbi!)
Juba ammu pole saanud nii palju meeldivaid emotsioone ja kaisutusi, kalli teile kõigile.
Ps lähen ja panen uuekesed nüüd paika.
Kui sobilik hulk maad läbitud, jõudsin kohta, kus parasjagu autosid juba seisis ja kui taimekastikesed silma hakkasid, ol pilt selge, olen jõudnud pärale - tuttavate inimeste sekka, kellega jagame sama diagnoosi, kuid kellest kohtunud olin varem vaid Deiaga. Tänu sotsiaalvõrgustikule teadsin mõnd ka nägupidi.
See ju ammu teatud tõde, et taime ja loomainimesed on lahked ja sõbralikud jne. Seega mingit võõristust ei jõudnudki tekkida. Rõõmsalt istuti lookas laua ümber ja enne kui jõudsin oma kaasavõetule lauanurga tekitada, sain esiaaluja sooja kallistuse osaliseks. Seega olin kampa arvatud, kusjuures eriti vahvasse kampa, kus ei räägitud tüütuid tööjutte.
Kui keha kinnitatud, uurisime perenaise hoolealused üle, ajasime juttu ja vahetasime taimi. Olen käinud ja näinud mitmeid rohevahetusi ja see oli raudselt kõige mõnusam,  . Kusjuures pakkumine ületas nõudmise. Ka mina tulin tagasi, kaasas mitu taime kavatsetust rohkem! Olen käinud rohevahetusel, kus asi käiski tükk tüki vastu ja kuna soovitut pakkuda ei olnud, jäin lihtsalt taimest ilma. Kahju, et ei osanud rohkem taimi kaasa võtta, sest ega oska oma lilletutte ju eelnevalt pakkuda ka, endal kasvavad ju nii tavalised lilled nagu näiteks metspipar või kevadfloks:) Algaja asi, noh!
Eks ta nii ju ole, et olenevalt mullast ja kliimast jne. on igal lillekasvatajal oma eriliste lemmikute kõrval veel need, kes end ülihästi tunnevad ja paljunevad ka hästi. Kahjuks ei taibanud kaasa võtta oma juba loetud aiaajakirju, vanu raamatuid ja järele jäànud lilleseemneid. Oleks peale minu veel kellelegi rõõmu teinud.
Suur tänu pererahvale ja kokkutulnuile ilusa laupäva eest!
Kikule suur tänu lauamaalide ja keraamika kaasavõtmise eest! Maalid olid mul mõeldud katusealust kaunistama, aga pere arvas, et võiks sauna seinale panna. Kui hääletamine on otsustanud parima asukoha, panen ka pildi üles. Kohtumiseni nii siin kui mujal ( esimesed variandid Nurgal ja Võhmas jne ja muidugi ka niisama külaskäigud- kui Raplamaile juhtute, astuge kindlasti läbi!)
Juba ammu pole saanud nii palju meeldivaid emotsioone ja kaisutusi, kalli teile kõigile.
Ps lähen ja panen uuekesed nüüd paika.
Saturday, August 4, 2012
Kokkutulekule
kaasavõetu -
Thelale angerpist ja astilbe
Tiile Hemsley käokinga pojuked ja metspipar
Lillekasvatajale püstine elulõng (valge õiega), valge skopoolia, väike trompetparadiisia, kevadfloks ja metspipar
Köögikatale kõrge (või poolkõrge:) linnupiim ja kevadfloks
Tiiale võiks valge inkarvillea ja Murillo tulpe
Kadakale Stella de Oro ja kontpuu oksi
Leidsid kõik uued omanikud üles.
Kodu said ka amuuri sireli väike seemik, kevadfloks ja äädikapuu.
Mitu hõbepuu poega, mis jäid kaasa võtmata, lähevad potti ja ootavad kuni saavad Thela tiigikallast tugevdama. Lugesin, et selleks sobivat nad suurepäraselt. Minu juures ootaks neid muidu kurb lõpp.
Thelale angerpist ja astilbe
Tiile Hemsley käokinga pojuked ja metspipar
Lillekasvatajale püstine elulõng (valge õiega), valge skopoolia, väike trompetparadiisia, kevadfloks ja metspipar
Köögikatale kõrge (või poolkõrge:) linnupiim ja kevadfloks
Tiiale võiks valge inkarvillea ja Murillo tulpe
Kadakale Stella de Oro ja kontpuu oksi
Leidsid kõik uued omanikud üles.
Kodu said ka amuuri sireli väike seemik, kevadfloks ja äädikapuu.
Mitu hõbepuu poega, mis jäid kaasa võtmata, lähevad potti ja ootavad kuni saavad Thela tiigikallast tugevdama. Lugesin, et selleks sobivat nad suurepäraselt. Minu juures ootaks neid muidu kurb lõpp.
Monday, July 30, 2012
Suve haripunkt?
Suve haripunkt on käes, selles pole mingit kahtlust. Öö on juba pime ja sirtsude saagimine üha valjeneb.
Niipalju vett kui sel suvel, ei ole juba ammu taevast alla tulnud, peenravahed lirtsuvad ja lilled on tavalisest oluliselt lopsakamad.
Pilte kahjuks täna näidata ei ole, fotoka aku sai valel ajal tühjaks:) Eks järgmisel korral.
Minu suured lemmikud - päevaliiliad on alustanud. Ka mõni aasta tagasi istutatud tillud on nii suureks sirgunud, et näitavad oma õie ära. Kahjuks ei tunne neid kõiki nimepidi.Niiskuse tõttu on ka meie aeda ilmunud mingid mitte väga kaunid väiksed limukad, kes näkitsevad ära õie sametis katte.
Alguse juurde tagasi- väidetavalt ennustas vanarahvas suve pikkust põdrakanepi õitsemise järgi.
Juba mitu aastat olen veendunud selle paikapidavuses. Selle aasta omad on meie lähedal just poole õitsemise peal.
Kuidas on lood teie kandis põdrakanepi õisiku pikkusega? Kui pikalt jätkuvat suve ennustab põdrakanepi õis?
Niipalju vett kui sel suvel, ei ole juba ammu taevast alla tulnud, peenravahed lirtsuvad ja lilled on tavalisest oluliselt lopsakamad.
Pilte kahjuks täna näidata ei ole, fotoka aku sai valel ajal tühjaks:) Eks järgmisel korral.
Minu suured lemmikud - päevaliiliad on alustanud. Ka mõni aasta tagasi istutatud tillud on nii suureks sirgunud, et näitavad oma õie ära. Kahjuks ei tunne neid kõiki nimepidi.Niiskuse tõttu on ka meie aeda ilmunud mingid mitte väga kaunid väiksed limukad, kes näkitsevad ära õie sametis katte.
Alguse juurde tagasi- väidetavalt ennustas vanarahvas suve pikkust põdrakanepi õitsemise järgi.
Juba mitu aastat olen veendunud selle paikapidavuses. Selle aasta omad on meie lähedal just poole õitsemise peal.
Kuidas on lood teie kandis põdrakanepi õisiku pikkusega? Kui pikalt jätkuvat suve ennustab põdrakanepi õis?
Friday, July 6, 2012
Kuhu küll need lilled jäid?
Ei, ei, see pole see laul.
Kuhu küll see aeg nii kiirelt kaob. Vot see salm trambib kõrvus küll. Juba juulitki nädal läinud. Puhkus läbi, kahjuks.
Sel nädalal viis ühesugust päeva-äratus, hommikutoimingud, töölesõit. Viiest tagasisõit koju. Tööl aju nii tühjaks imetud, et ei funktsioneeri ilmselt enam korralikult- vähemasti keret ei suuda ta aiatöödele sundida. Kui suudabki, siis minimaalses mahus. Nii lähebki õhtu -sutsuke siit, teine sealt, vajalikud (enda arvates) kohad ikka kaunimaks ei lähe. No olgem ausad, maasikapeenras jõuab ikka tuuri käia ja mõned uued õitsejad ka üles pildistada .
Kogu lootus on nädalavahetusel. Mõtteline nimekiri on oi kui pikk. Vaja istutada ja eemaldada, umbrohtu muidugi. Asi tundub aga veidi kahtlane, sest tunnen, et mul on olemas parem põlv ja kindel mis kindel, ilmamuutust tähendab see raudselt. Lubati ju ka kuuma ilma, eks siis on ka äike platsis.
Niipalju olen ikka õhtuti jõudnud, et aalujate blogijutud on loetud, natuke isegi kadetsetud seda jõudlust vaadates. Tänu teie usinale blogistamisele olen igasugu kauneid ja põnevaid taimi näinud ja tarku õpetusigi meelde jätnud.
Peale eelmist postitust olen ka ilma arvutivahenduseta näinud kauneid õisi ja aedu, Marguse iiriseid ja Marianne aia mõnusat kooslust (see ta enda väljend). Väga mõnusad tunnid olid seal, aitäh!
Nagu öeldakse, pikk jutt, .... jutt. Eks ole vahepeal ka mõned pildid tehtud.
Aru ainult ei saa, et kas olen ise äpu, on fotokal midagi viga või peab pildistamisel hakkama prille kandma, aga pildid on ikka väga ebaühtlase kvaliteediga.
Seekord jäi pilditegemise lõpp muidugi ka üsna öhe.
Kuhu küll see aeg nii kiirelt kaob. Vot see salm trambib kõrvus küll. Juba juulitki nädal läinud. Puhkus läbi, kahjuks.
Sel nädalal viis ühesugust päeva-äratus, hommikutoimingud, töölesõit. Viiest tagasisõit koju. Tööl aju nii tühjaks imetud, et ei funktsioneeri ilmselt enam korralikult- vähemasti keret ei suuda ta aiatöödele sundida. Kui suudabki, siis minimaalses mahus. Nii lähebki õhtu -sutsuke siit, teine sealt, vajalikud (enda arvates) kohad ikka kaunimaks ei lähe. No olgem ausad, maasikapeenras jõuab ikka tuuri käia ja mõned uued õitsejad ka üles pildistada .
Kogu lootus on nädalavahetusel. Mõtteline nimekiri on oi kui pikk. Vaja istutada ja eemaldada, umbrohtu muidugi. Asi tundub aga veidi kahtlane, sest tunnen, et mul on olemas parem põlv ja kindel mis kindel, ilmamuutust tähendab see raudselt. Lubati ju ka kuuma ilma, eks siis on ka äike platsis.
Niipalju olen ikka õhtuti jõudnud, et aalujate blogijutud on loetud, natuke isegi kadetsetud seda jõudlust vaadates. Tänu teie usinale blogistamisele olen igasugu kauneid ja põnevaid taimi näinud ja tarku õpetusigi meelde jätnud.
Peale eelmist postitust olen ka ilma arvutivahenduseta näinud kauneid õisi ja aedu, Marguse iiriseid ja Marianne aia mõnusat kooslust (see ta enda väljend). Väga mõnusad tunnid olid seal, aitäh!
Nagu öeldakse, pikk jutt, .... jutt. Eks ole vahepeal ka mõned pildid tehtud.
Aru ainult ei saa, et kas olen ise äpu, on fotokal midagi viga või peab pildistamisel hakkama prille kandma, aga pildid on ikka väga ebaühtlase kvaliteediga.
Seekord jäi pilditegemise lõpp muidugi ka üsna öhe.
| lumepalli viimne pallike |
| uus kukehari, nimeks oli vist Red Carpet |
| vanaemaaegne alpi aster tunneb end keldrimäes päris hästi |
| kukehari keldrimäes, seda kollast on meie kandis vabas looduses väga palju |
| vaade lipuplatsile pähklipuu alt |
| üks koos aiaga saadud pojengidest |
| Savisaarelt pärit angerpist, on ka mõned pojad saadaval |
| kolmest kullerkupust kõige hilisem õitseja |
| võitluses loodusjõududega jäi peale loodus ning mina valisin rooside asemel kibuvitsad |
| sõbralik kooslus- istutatu, hiirte toodu ja isekülvanu |
| suur nimeta potipoiss |
| kahju, et lõhna ei saa pildiga edasi anda! |
| "päritud" pojengid ja minu istutatud floksid rõõmsalt koos |
| 15 aastat tagasi panin siia kasvama ühe vitsakese |
| ajutine peenar- nagu elav etteheide, taimed kasvavad suured ja lopsakad |
| vanaaegne liilia aspari kaisus |
| tulinelk, väga punane |
| veesilma servapeenrake |
| 3. juuli loojang |
| 3.juuli kell 23:14- suur kuu sitikaparvega:) |
Subscribe to:
Posts (Atom)