Aasta lõpp läheneb

Alles oli novembrikuu algus, nüüd jõulud käes ja aastavahetus läheneb. Aasta alguses võtsin omale poolnaljaga kohustuse, et teen igal nädalal ühe postituse. Tuleb välja, et mõtlesin kergemeelselt, et see on imelihtne üritus. Tegelikkuses osutus see päris raskeks, aga sain omast arust kenasti hakkama. Millalgi tagantjärel uurides selgus, et üks postitus oli jäänud avaldamata. Põhjust tegelikult ei teagi. Kirjutasin siis karviku meie perre saabumisest ja avaldan selle vast täna, et jääks omale mälestuseks.

Paraku aiahooaja lõppedes lõppes totaalselt  ka mu kirjutamishuvi ja otsustasin end mitte sundida, sest niigi olin tööasjadega koormatud ja väsinud. Nüüd on pööripäev möödas ja päev hakkab taas pikenema ja meeleolud paranema. Kahjuks vist ka jõuluks tulnud lumi hakkab taas sulama.

Mis siis on tähtsat toimunud peale eelmist postitust? Kõige tähtsam on muidugi see, et meie pere kõige väiksem sai endale õe ja muutus ise kohe suureks hoolitsevaks õeks, kes kutsub teist mängima ja näitab raamatust pilte:)

Neljajalgne karvik on kasvanud veel suuremaks ja mehistub tasapisi. Vanust on juba üheksa kuud.

Aiahooaeg sai ka kuidagiviisi ühele poole, õueviinapuu oleks peaaegu lõigata ja katta unustanud:)

Olin hea laps ja jõuluvana tõi ka kinki- oodatud aiamärkmiku ( eelmisel aastal seda teatavasti ei antudki välja) ja kokkupandava puidust kuumaaluse ning kodumaist tekstiili-retseptiga köögirätiku. Nende üle on ka väga hea meel, sest meil köögiremont just pooleli. Tehnika sai jõuludeks tööle, kapiuste ja muude pudinatega läheb veel aega. 

Vabu päevi on seekord mõnusalt antud, saab armsate inimestega olla ja end korralikult välja puhata. 

Kaunist pühadeaega kõigile!

4.november 2018

Jälle uus kuu- november- pori ja pimedusekuu. Hommikuti  on peale kellakeeramist suhteliselt pime, õhtul kuuest täiesti pime. õues ei näe midagi teha, kutsikuga jalutada saab ka taskulambivalgel.

Ilm on olnud sel nädalal mahedapoolne, 8-10 kraadi sooja, pisut vihma, rohkem päikest.

Nädalavahetusel sai veel mõnuga õues oldud.

Laenatud vaade, naabri lehis särab päikeses

Puud on võrdlemusi lehetud, vaid noor kask "Youngii"l on lehed alles

Üks põisenela seemik punetab kaugele

Transilvaania sinilillel on ilusad lehed

Kui hästi otsida, leiab veel ka mõne õie

Siilkübarad on ka sellisena omamoodi ilusad

Ilm on veel soe ja lubab terveks nädalaks, seega on rahulikult aega sättida ja toimetada.

Sulistele on lisasööta veel vara panna, aga söögimaja sai paika

28.oktoober 2018

Tahtsid tulla ja mõned ka tulid

Rõõmustada ei ole millegi üle, läheb aina jahedamaks ja pimedaks.

Tulla tahtis nohu, õnneks sain jaole ja tundub, et kõige hullem õnnestus vist ära hoida.

Tulla üritas ka talv, laupäeval sadas vastikut lörtsi ja oli kõva tuul. Istusin toas soojas ja mingit soovi ei olnud pikemaks välja minna kuigi kasvuhoones oleks ikka tegevust leidnud.

Lörtsisegu sulas muidugi ära, aga piltidelt näen, et mõnes kandis tuli paks lumi maha.

Meie kutsik astudes esimest korda väga härmas ja krudisevale rohule, tõstis üllatusest käppa ja uudistas seda. Ise on ta parajad vildikud jalga kasvatanud ja käpapadjad on hästi soojad, seega pole talvel külma karta.

Nädalavahetusel käis ta küünehoolduses. Pildid väga hästi ei õnnestunud, sest teadagi, et eeskujulikult paigal ta protseduuri käigus ei olnud.

Ise on juba kasvult suur, aga armastab lesida nn konnaasendis.

Mis siis tuli? Muidugi kellakeeramine ja talveaeg. Jälle mitu kuud pimedust, fuih!

21.oktoober 2018

Aiatööde lõppjärk on igatahes käes. Tehtud on üht ja teist - kasvuhoonest tomatid välja viidud, viinapuud alla lastud ja kümmekond maasikat istutatud. 

Pojengid ja suurem osa päevaliiliatest on maha lõigatud. KK vedas krundilt tehniliste abivahenditega puulehed kokku ja siis põllule kogumiskohta. Seal tekib lehtedest muld. Äädikapuud, õunapuud, kirsid, sirelud ja kask on veel lehtedega.

Nädalavahetuse ilm oli kui kingitus, sooja oli küll vähem kui eelmisel, aga täiesti mõnus õuetöödeks.

Lisaks  sügisastritele on veel ka mõni muu hiline õitseja -päevaliilia Stella d Oro, Carmichaelii käoking Cloudy ja muidugi põõsasmaranad. Hostad on suuremalt jaolt süldistunud, kuid mõni on veel täiesti kobe.

Roosa õiega krüsanteem on elus, aga õisi vist avada ei suuda. 

Kui peaks äkktalv tulema, siis polekski väga hull, sest kõik kannid on kokku korjatud, aga korralikul aednikul jätkub  veel palju tegemist.

15.oktoober 2018

Oli väga ilusa ilma nädal. Soe ja päikesepaisteline. Nädalavahetus kui suvi! Väidetavalt tuleb veel üks nädal mõnusat ilma.

Õitsejaid on veel päris palju

Päikeses on sügisvärvid väga ilusad ja säravad. Indikaatorpuu on muutunud kollasemaks. Nii aias kui metsas on  kollast ja punast erinevates toonides

Laupäeva hommikul õnnestus mul ka lõpuks näha meie nugist, õigemini tema tagumikku ja ilusat kohevat saba. Elukas jooksis väga kiiresti diagonaalis üle terrassi. KK  on teda juba varem näinud, kuid mul pole õnne olnud.  Ilmselgelt kolisid nugise pärast meie kuldnokad ka mujale pesitsema ning suvel oleme leidnud murtud ja järatud linde. Kusjuures huvitav on see, et toitu otsimas käisid kuldnokad ikka meie muruplatsil ja aia taga põllul. 

Ba-Lu on kasvult suur, aga jätkuvalt titt, varsti saab seitsmekuuseks. Jalga tõsta ei ole ta veel üritanud. Talve saabumiseks on ta peaaegu valmis, on päris paksu kasuka selga kasvatanud. Hambad sügelevad ja on väga teravad ning seepärast tuleb teda hoolikalt silmas pidada, et hamba alla mõni vale objekt ei satuks.

Aiatööde lõppu ei paista veel. Lillesibulad olen suurema osa jõudnud mulda pista. Mõned tulbid on veel jäänud. Sooja ilmaga on see töö päris lõbus.