Monday, October 1, 2012

Oktoober? Juba?

Kuhu see aeg küll kaob nii kiiresti?
Kuhugi-kuhugi-kuhugi...kuhugi ta ometi kaob.
Siblid ja siblid - viis päeva tööl ja ootad pikisilmi nädalavahetust. Kui nädala sees veel mônigi ilus päikseline hetk oli, siis nädalavahetusel  peab püüdma vihma vahelt hetki, et aiatööde otsi tasapisi kokku tõmmata. On juba tüütuks muutunud, vihm muidugi, isegi meil  kipub murupind juba siit-sealt talla all lirtsuma. Kummikud leiavad pidevat kasutamist.
Nojah, tuleb tunnistada, et laupäeva pool  päeva oli tõesti peaaegu vihmata. Esimene pool siis. Sai päris palju tehtud, sealjuures ühistellimusega soetatud  tuhatkond krookusesibulat (Tänud, Tii selle vaeva võtmise eest!) ja  mõnikümmend lauku (lauguhuvi ikka siit blogimaailmast külge hakanud) mulda pistetud. Sooja ja päikeselise ilmaga oli see lausa lust! Tulbisibulakorvid revideerisin ka üle ning need saab õigel hetkel maasse kaevatud. Loodetavasti  leiab sellekski mõnusa ilmaga päeva. Mäletan veel, et mõni aasta tagasi jäi tulpide mahapanek  nii hiljaks, et nina tilkus ja sõrmed olid kohmas ja  kõle tuul tahtis kõrvad ära viia.  Sellest alates üritan usinam olla.Jalad  väsisid sellest tatsamisest päris ära. Sellest hoolimata sai ka tiir metsa tehtud, tõsi, kaaslaseks  vihmasabin. Ei saa öelda, et seeni ei oleks, aga  ega palju ka ei olnud . Suure pannitäie kastet kohe praetavatest ja  kausi seenesalatit kupatatavatest ikka sai.  Värske metsaõhk veel boonuseks.
 Jäänud on veel mõned taimed pottides, kuid nende jaoks on korralikult ettevalmistatud maa olemas ja põhimõtteliselt vaid muldapistmise vaev. Laupäev kadus nii kiirelt käest, et ei jõudnud piltigi teha, aga pühapäeval päris õhtul tekkis vihmas väike paus ja siis tegin telefoniga mõned klõpsud.

hiline liilia, vesirotid ilmselt sibula sügavustesse tirinud

uueke, karuputkelehine  elulõng, väidetavalt hüatsindilõhnaline,
aga minu nohune nina seda kahjuks kinni ei püüdnud

jaapani ülane, Nurgalt lätlaste käest soetatud,
vanem olija, valgete õitega ei õitse sel aastal, peab vist kohta vahetama

kaunis sügisene kollane, päevakübar

sügislilli rotid ei  näri, kuid asukohta küll muudavad:)

väga usin ronija, Hemsley käoking, üks mu lemmik ja külvab ka hästi,
kuigi kasvab täispäikeses, mis talle ei pidavat meeldima
Pole saanud ka ümber istutada, sest sügisel läheb meelest ja kevadel
on ta väga varajane ärkaja

pajule on see suvi olnud meelepärane, oksad lausa vette sirutanud
vesiroosipojad on ka suvega pisut sirgunud



sügisastrid, ilusad erksavärvilised esiplaanil

  



ja lõpetuseks va pähklimaitseliste mugalatega  kõrgustesse pürgija


5 comments:

  1. Oktoober. ja varsti ongi uus kevad käes:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Teada puha, jôul ja jaan, jaan ja jõul. Iiga aasta läheb aina kiiremini, kerge sörkjooks juba peal:)

      Delete
  2. Topinamburist on hea pilt...paistab nagu oleks kõrgem kui hoone.:)
    Aga üks idahübriid õitses mul ka teistest 3 nädalat hiljem.

    ReplyDelete
  3. Oktoober jah. Topinambur on üks lahe ja põnev tegelane. Ilus ka ja kasulik ka. Nüüd veel fotogeeniline ka :)

    ReplyDelete
  4. Lisaks on maapirn ka omanikule igavesti truu - ta ei lahku su aiast iial.

    ReplyDelete