Kuhugi-kuhugi-kuhugi...kuhugi ta ometi kaob.
Siblid ja siblid - viis päeva tööl ja ootad pikisilmi nädalavahetust. Kui nädala sees veel mônigi ilus päikseline hetk oli, siis nädalavahetusel peab püüdma vihma vahelt hetki, et aiatööde otsi tasapisi kokku tõmmata. On juba tüütuks muutunud, vihm muidugi, isegi meil kipub murupind juba siit-sealt talla all lirtsuma. Kummikud leiavad pidevat kasutamist.
Nojah, tuleb tunnistada, et laupäeva pool päeva oli tõesti peaaegu vihmata. Esimene pool siis. Sai päris palju tehtud, sealjuures ühistellimusega soetatud tuhatkond krookusesibulat (Tänud, Tii selle vaeva võtmise eest!) ja mõnikümmend lauku (lauguhuvi ikka siit blogimaailmast külge hakanud) mulda pistetud. Sooja ja päikeselise ilmaga oli see lausa lust! Tulbisibulakorvid revideerisin ka üle ning need saab õigel hetkel maasse kaevatud. Loodetavasti leiab sellekski mõnusa ilmaga päeva. Mäletan veel, et mõni aasta tagasi jäi tulpide mahapanek nii hiljaks, et nina tilkus ja sõrmed olid kohmas ja kõle tuul tahtis kõrvad ära viia. Sellest alates üritan usinam olla.Jalad väsisid sellest tatsamisest päris ära. Sellest hoolimata sai ka tiir metsa tehtud, tõsi, kaaslaseks vihmasabin. Ei saa öelda, et seeni ei oleks, aga ega palju ka ei olnud . Suure pannitäie kastet kohe praetavatest ja kausi seenesalatit kupatatavatest ikka sai. Värske metsaõhk veel boonuseks.
Jäänud on veel mõned taimed pottides, kuid nende jaoks on korralikult ettevalmistatud maa olemas ja põhimõtteliselt vaid muldapistmise vaev. Laupäev kadus nii kiirelt käest, et ei jõudnud piltigi teha, aga pühapäeval päris õhtul tekkis vihmas väike paus ja siis tegin telefoniga mõned klõpsud.
| hiline liilia, vesirotid ilmselt sibula sügavustesse tirinud |
| uueke, karuputkelehine elulõng, väidetavalt hüatsindilõhnaline, aga minu nohune nina seda kahjuks kinni ei püüdnud |
| jaapani ülane, Nurgalt lätlaste käest soetatud, vanem olija, valgete õitega ei õitse sel aastal, peab vist kohta vahetama |
| kaunis sügisene kollane, päevakübar |
| sügislilli rotid ei näri, kuid asukohta küll muudavad:) |
| pajule on see suvi olnud meelepärane, oksad lausa vette sirutanud vesiroosipojad on ka suvega pisut sirgunud |
sügisastrid, ilusad erksavärvilised esiplaanil
|
| ja lõpetuseks va pähklimaitseliste mugalatega kõrgustesse pürgija |
Oktoober. ja varsti ongi uus kevad käes:)
ReplyDeleteTeada puha, jôul ja jaan, jaan ja jõul. Iiga aasta läheb aina kiiremini, kerge sörkjooks juba peal:)
DeleteTopinamburist on hea pilt...paistab nagu oleks kõrgem kui hoone.:)
ReplyDeleteAga üks idahübriid õitses mul ka teistest 3 nädalat hiljem.
Oktoober jah. Topinambur on üks lahe ja põnev tegelane. Ilus ka ja kasulik ka. Nüüd veel fotogeeniline ka :)
ReplyDeleteLisaks on maapirn ka omanikule igavesti truu - ta ei lahku su aiast iial.
ReplyDelete