Kuldne sügis

See mõte tiksub peas juba paar nädalat, et  sel aastal on meie sügis tõesti kuldne. Tavaliselt on öökülmad  oktoobri lõpuks mitu korda üle käinud ja puid oluliselt kirjumaks värvinud. Teeäärsetel  suurtel vahtratel oli sel aastal suhteliselt vähe punast.
Võtsin juba mitu päeva  hoogu, et seda kulda üles võtta, aga ikka kadus aeg käest. Täna hommikul aknast päikesetõusu vaadates teadsin kindlalt, et kui  kohe fotokat ei haara, jääbki see kuldne jäädvustamata. Üks korralik külm ja kogu kuld on puust maas.
Eks ma tegelikult uudistasin välja, et kui jääs siis ka on, aga võta näpust, vaatamata hoiatustele seekord ei midagi! Tõsi, vahelduseks eelmise nädala  igapäevastele või õigemini igaöistele kallamistele  oli esmaspäeva hommikul taevas selge ja päike säras, järelikult selge ja külm ilm tulemas.
Kui eile õhtul koer  õue jäi, oli selge, et kargus on taevas, sest vaatamata oma selgakasvatatud paksule kasukale (mis ennustavat  pikka ja külma talve) ja tallaalustele vildikutele ei meeldi selline rõske ja piserdav ilm talle sugugi.
Muuseas, praegu magab ta köögis põrandakütte soojuses, järelikult õues jälle niisutab:)
Mis ma siin ikka heietan, panen mõned pildid ka sest  kullast ja punasest ja rohelisest, mis kahjuks läheb varsti   kaduvikku ja kui hästi läheb, asendub paksu valge kasukaga.
Pikka ja pimedat ja paksu pori aega küll ei soovi.


Hommikune kuld köögiaknast sisse pressimas

Majaesise  ja põhjapoolse küljegi kuldas üle ja tuhkpuuheki punase lõi särama

Võtsin aparaadi tööle kaasa ja tegin sealgi aknast mõne klõpsu

Õhtul uuesti koju jõudes tegin aia taga peatuse, ikka klõpsimiseks ja  üks karvane aias ei suutnud ära imestada, et mida ma seal passin ja juba ei tule

Veel mõned hilised õied

ja väga ilusat värvi lehed jaapani enelal