Meie kanaelamused jätkuvad.
Kolmapäeval koju sõites nägin pontsakaid linde lendamas meie kodu poolt tee ääres olevale põllule, kuhu maandusid pots ja pots. No neid potsatusi muidugi kuulda ei olnud, see mul puhas fantaasia. Peatusin ja silmitsesin neid- seitse kana oli ja sõitsin siis koduõuele, kus KK ja Aabik mind juba ootasid. Selgus, et Aabik oligi linnud tagaaiast avastanud ja lendu ajanud. Uurisime siis koos kanade toimetamise jälgi ja hiljem viisin neile söögiplatsile natuke metslinnutoitu. Järgmiseks hommikuks oli meil umbes 10 cm lund juurde sadanud ning linnuplats lumega kaetud. Vaatamata sellele oli juba siblimise jälgi näha. Varajased ärkajad, pole midagi öelda.
Õhtul hoidsin Aabikut pikalt toas, et ta taas kanakarja laiali ajama ei sööstaks. Ise istusin kiiktoolis ja vaatasin neid.Loendades sain kokku kuus, pilguga otsides leidis silm lõpuks seitsmenda, kes pea laiali jooksis teiselpool võrkaeda ja üritas end siit ja sealt läbi pressida. Ei saanudki aru miks see tal ei õnnestunud, ise nägi teistega võrreldes välja kõhn ja kondine. Lõpuks leidis ka tema tee toiduni. Üks seitsmest on kindlasti isaslind ja see viimasena söömajõudnu on ilmselt parve peksukott, sest teised kippusid talle nokaga äsama.Ei erine ka lindude maailm inimeste omast, nõrgemale tehakse ikka liiga.
Pilte teha ma ei üritanudki, sest mis neid linde ikka häirida.
Järgmisel hommikul pidin tööle hiljaks jääma, sest unustasin end jälle kanu vaatama.
Mida siis veel?
Pühapäeval käisime linnusemaa metsatukas uurimas KK tööjärge. Seal sai ka mõned klõpsud tehtud
Ühe vana kase rüü
Sel langenul oli palju huvitavaid käike
Kitseke oli jälje jätnud
ja veidi eemal ööbinud
Seda kivimüüri ei ole varem pildistanudki
Koduaias sai ka tiir tehtud. Kõik on kaetud lumega, vaid sauna ja kuuri seinaäär on lumevaba
KK on metsast koju toonud nii suure hunniku küttepuid, et ta isegi vaatas ja ütles, et aitab küll, nüüd taltun. Saagimine-lõhkumine seisab veel ees.
Müüril ongi juba pooled puud otsas.
Pühapäeval õnnestus mul ka kasvuhoone uksest sisse pressida. Seal oli juba üllatavalt mõnus soe õhk.
Kasvuhoones on aga muld kohati liiga niiske ja klaasid rohekalt samblastunud, vajab ilmselgelt korralikku kasimist.
Kasvuhoones kevadehõngu tundmine tekitas kohe himu aiapoodi minna. Mõeldud, tehtud. Saak sai selline
Roza Luxemburgi ja Clara Zetkini alustatud tähtpäeva meenutavad need allolevad lilled
Nädala kokkuvõtteks veel tähelepanek internetist - 9.märtsil oli tsirgupäev, mis pidavat tähendama seda, et soojal maal pööravad 40 linnukest nokad meie poole
tagasi. Must toonekurg Raivo olevat olnud 9.märtsil juba Bulgaaria kohal.
Siinkohal on paslik märkida, et taas on võimalik suvist aialinnupäevikut täita lehel www.eoy.ee/aed Võtke ette!
Üks on kindel, kevad läheneb kindlalt ja vääramatult!
Läheneb, läheneb. Nii nagu igal aastal ja ometi igal aastal isemoodi. Meie elame veel talves.
ReplyDeleteIlus on Sul seal Linnusemaal
Jah, kevad tuleb, kas pika või lühikese sammuga ei oskagi veel öelda. Minu tärkajad on ka veel lume all aga kui päike tuleb välja hakkab miski nagu hinges kratsima juba küll. Vaatasin täna väikelinde, nagu ikka söövad ka toidumajas aga palju aega läheb hullamise peale :D Linnusemaa on teil üks tore koht ja mina pean sinna saama :D
ReplyDeleteSaidki lõhis-mungalille. :) Ma tellisin Chilternist. Nüüd saame võrrelda, kuidas ta end kummaski Eesti otsas ülal peab.
ReplyDeleteSeda lõhis-mungalille tahan mina ka, mul aastaid külvasid end mungalilled ise, aga viimased kolm-neli aastat pole ühtegi enam näha olnud. Peab uuesti külvama, nad meeldivad mulle.
ReplyDeleteKanad on lahedad, kui nende eest ise hoolt kandma ei pea.
Toredad linnud. Liigutused ja olemine meenutavad väga kodukanu. Niisugused natuke sahmerdavad.
ReplyDeleteAga kevad...nüüd pole kevades tõesti enam kahtlust, viimased kaks päeva on olnud tõelised päiksepilgarid. Ajas aednikuveri minugi täna aiapoodi. :)