12. august 2018

Üks suhteliselt tavaline nädal oli. 

Erinevus eelmistest seisnes selles, et tänu laupäevasele päevapikkusele sajule, õigemini sadudele muutus rohi peaaegu roheliseks ja lilled ajasid end kikki, puudest-põõsastest rääkimata. Esmaspäeval üritasin saada pildile floksid või õigemini selle, mis neist järele jäänud on.

Nimesid ei vaevugi panema, sest peaaegu ühegi õied ei näe välja nn sordiehtsad, on värvist ära ja rasitud põua tõttu. Aga peab ütlema, et floksid on üllatavalt tugevad taimed, sest enne suurt vihma olid nad küll lahkujate nägu. Sisemised reservid, tuleb välja!

Sel laupäeval sai käidud Helve avatud aia päeval. Üritus oli kui minikokkutulek ja isegi üks üllatuskülaline oli lõunaosariikidest kohale saabunud.

Aia perenaisel on kasutada palju pinda ja ta on selle täitmise suurelt ette võtnud. Ehk ongi õige, natuke kannatust, taimed kasvavad, eemaldatakse katted ja voilaa, ongi suured istutusalad! Ise tegin makulatuuri ja multšiga majaesise aiaserva taimestamise, ülejäänuga nässerdan juba mitu aastat tasa ja targu:) . Ei tea millal valmis saab, aga sel aastal ilmselt küll mitte.

Selle suve peamine projekt aga kasvab ja on mõnus, pehme ja karvane. Jookseb küll läbi lillepeenra, aga kuidagi pehmel moel ja polegi viimasel ajal midagi murdnud ega ära tallanud. Üles kaevanud pole ka midagi.Veel. Ega ma tema nähes  pole muidugi eriti auku ka kaevanud.

Veel õnnestus mul taimedega kastid herilaste nina alt eemale tõmmata ja väike inventuur teha, et kes alles ja kes mitte. Seekord läks õnneks ja nõelata ei saanudki.Lahkunuid ka eriti ei olnud.

Kui eile oli vahelduseks kolmekümnepäevadele pluss 23, päike ja mõnus tuul, siis täiesti eestilikult oli täna 15 ja praktiliselt terve päeva sadas. Vihma on aga väga vaja ja lõpuks õnnestus ka kasvuhoones natuke korda luua.

Neljajalgne aga oskab end ise ka päris hästi lõbustada.