Kui kasvuhoone olemas, oleks ju patt sel niisama tühjalt seista lasta. Ema kasvatas juba aastaid tomati- ja muid taimi ja eks olin tema kasvuhoonetamist pealt näinud.
Hakkasin ka ise tasapisi seemneid külvama, esialgu ikka päris tunde järgi, et seeme mulda ja midagi ju peab tulema ja midagi ka tuli. Mida rohkem asjaga tegeled, seda suurem huvi tekib ja aina rumalamaks jääd , sai siis uuritud kirjandust ja netivärki jne.
Minu kasvuhoones on alati olnud lisaks tomatitele kindlasti tuts talisibulat ja murulauku, mõned põõsad kuumaasikat, kümmekond tavalist maasikat ja veel igasugu taimehakatisi. Üks viinamari ka - Supaga nimeks.Alumisel pildil paremal puhmas mulda visatud hästi kasvama läinud liiliate sigisibulad.
Seemnepakkide kõige suuremaks hädaks on liiga palju ühtsorti seemneid.
Sellest kasvas huvi püsikute seemnesegude vastu. Nende segupakkidega jahmerdamine on täielik mõnu- sorteeri pintsettidega erineva suuruse seemned eraldi ja siis külvad igast ja nii põnev on oodata, et mis siis lõpuks tuleb. Mõni taimehakatis on kohe alguses tuttav, mõni esialgu hoopis tundmatu ja ka igasuguseid üllatusi on olnud.
Kõik see tegevus on mulle vajalik ja tõeliselt rahustav protsess, peaaegu nagu mediteerimine. Vaikus ja rahu ja omaette nokitsemine paneb unustama kogu töölt kaasakorjatud negatiivse. Kogu see protsess on tõeline puhkus ja laadimine!
Mida aasta edasi, seda jamamaks asi kiskus.
Kõigepealt elutoa akna vahetuse ja terrassi tegemisega hakkas kasvukas vaadet segama.
Vanuse lisandumisega puit mädanes ja liistud kuivasid jne ja lõpuks oli asi täitsa jama - kasvuhoone kuuma ilmaga liiga kuum ja külmaga liiga külm. Vihma sadas pragude vahelt sisse ja veel pooles suves oli vaja ööseks katta.
Vanuse lisandumisega puit mädanes ja liistud kuivasid jne ja lõpuks oli asi täitsa jama - kasvuhoone kuuma ilmaga liiga kuum ja külmaga liiga külm. Vihma sadas pragude vahelt sisse ja veel pooles suves oli vaja ööseks katta.
Peale pikka arutamist sai otsustatud venelaste Rjabina kasuks, see metallraami ja polü...mis ta nüüd oli...kattega. Koha leidmine oli ka päris keeruline, et sobiks suund, et ei oleks liiga varjus või liiga päikese käes või ei varjaks ise harjumuspäraseid ilusaid (päikeseloojumise vaateid)
Kiiret eriti ei olnud (vana seisis ikka veel püsti ja ajas asja ära) ja nii kallis kaasa jõudumööda kaevas kraavi ja tegi vundamendi ja siis hakkasid lego-mängud pihta, sest mustmiljon juppi ja jupikest ja liistu ja lapikest tuli ise kokku kruvida.
Vana sai ühel kaunil sügispäeval lahti võetud.
Uue kasvuhoone sisustuskonkurss alles käib. Ei tea, kas teha vana klassika või hoopis kivipõrandaga ning kasvatada tomateid suurtes pottides ja kottides või nii seda kui teist, st teha osa kivipõrandaga, kuhu saab näiteks talvel õuetoolid seada. Riiulid ja korralik töölaud peavad kindlasti olema, kus ma muidu oma hobituba pean ja seemne- ning taimemänge saan mängida.
Konkursi osalejate nimekiri ei ole veel suletud ning parimale ettepanekule panen välja üllatusauhinna.
 |
| Uueke päikeseloojangus |
 |
| Vanakese viimane suvi |
No Sul pole ju vaja mingit konkurssi välja kuulutada. Ise oled kõik ära rääkinud. Kui riiulid peavad olema, siis nad peavadki olema ja kui töölaud, siis selle alla kindlasti kivipõrand, sest muidu vajud Sa pinnasesse ja kui juba osaliselt on kivipõrand, saadki sinna jahedaks ajaks ka tugitoolid tarida. Ma arvan, et osa peab ikka hea vanaaegne pinnasepeenar olema, sest tomat kasvab seal igastahes paremini kui kotis või potis. Proovitud. Aga need pisikesed sordid võid küll suurematesse pottidesse panna, neil on seal hea ja sooja ilmaga saad nad siis hoopis õue transportida. Nii, et tee üks segapudru majake ja seal on Sul siis igasugu võimalusi:)
ReplyDeleteKasvumaja teema on ka minul hetkel päevakorras, loodan omale kevadel teist kasvuhoonet juurde saada ja ka samad mõtted peas. Minu isiklik arvamus kipub ka siiski sinnapoole, et enamuses kasvuhoonest peaks ikka traditsiooniline lahendus olema mulla ja vahekäiguga, vast siis on tingimused ühtlasemad. Samas vähemalt üks nurk või isegi pool kasvuhoonest võiks ju ka kivipõrandaga olla. Töölaud peaks olema uksele lähedal, kus suvel ikka õhk natuke liigub, muidu ei saa seal kaua midagi teha. Tegelikult võiks see laud siis juba ka teisaldatav olla, et vajadusel välja tõsta. Siis peaks juba ka kastmisveele mõtlema, kasvumajas võib olla kusagil ka veetünni koht. Suur tänu mõtete liikumapanemise eest :D ma hakkan nüüd omale kohe hasvuhoone plaani joonistama ja lennukaid ideid planeerimisel!
ReplyDeleteMõnus loominguline kasvumaja!
ReplyDeleteEi saa me ilma kasvuhooneta. On küll poed täis igasugu kaupa aga oma aia viljal on ikka võrratu lõhn ja maitse.
ReplyDeleteJõudu ja jätku!
tore
ReplyDeletemulle meeldib ka tõstetud peenarde ja kivipõrandaga vahekäiguga. endale tegin sedasi, kuid peenar ei ole mitte maaga otseühenduses, vaid pinnase peale ehitatud kõrgpeenar, geotekstiil vahel (muidu tuleks sealt igasugu põldmarja- ja muud juurikad hoobilt sisse ja neist enam jagu ei saa). vt mu blogist , kevadel tegin üksikasjalikud postitused piltidega.
ReplyDeleteAed on üldse üks mõnus mahalaadimise koht, vanasti ma ikka mõtlesin, et mida hullem aasta, seda ilusam aed, et noh, kõiks see mure läks mulla sisse :) kasvuhoone peab olema.
ReplyDeleteIdeid mul veel pole, need on kusagil kujunemas, aga nagu Muhedik ütles, sul juba endal plaan koos :)