Hakkab tüütuks muutuma,aga

mis imelik, talv isegi mitte niiväga. Nohu ja köha on need, mis hakkavad tüütuks muutuma. Septembrist pool, novembrist pool ja nüüd jälle sain Pealinnast toodud mingid eriti peened pisilased, kes kuidagi taanduda ei  soovi. Niisugune tunne on, et aju asemel on ka juba teadagi mis, kollakas ja veniv.
Meie neljajalgne on uue põlvega juba täitsa kõbus. Režiimi ja karvadeta jala tõttu sai õuekoerast tubane ja läks nii hästi, et majja toodud puuri ei läinudki vaja. Ta muidugi kasutab seda päris palju magamiseks, mõnus urg ju ja näinud kuidas sõbrad aeg-ajalt rahumeelselt puuris lesivad. Omapäi toasolemise kardetud kahjud ei osutunudki liiga suureks, peremehe magamisasemelt võeti kolm päeva lambavillapadi, lutsiti otsast lahti ja kisti kolmandik villa välja. No mis teed kui armastus nii suur on ja peremehe ihulõhnaga padi ainsamaks kurbuseleevendajaks osutus. Tegelesin täna pisut näputööga ja padjad jälle kasutuses, tõsi, gabariidid on nüüd vähe väiksemad.
Koera kohta veel niipalju, et kui vähegi võimalik, kindlustage oma lemmikloomad ära, arstiarvet nähes võib muidu rabanduse saada.
Kaasblogistajate ülestähendustes on mõnel aega palju ja mõnel vähe. Mina ei tea kuhu see aeg kaob ja mis selle jaanuariga täpselt juhtus, et juba otsakorral on. Tõenäoliselt oleks jaanuar siin märkimata jäänudki, aga laps nurises, et emal blogi häbiväärselt unarusse jäetud
Aiandusrindelt niipalju, et  mõned selle aasta unistustetaimed on ûles tähendatud, mõned tomatiseemned tellitud ning aiakalendrisse tehtud esimese kande leidsin netist ja hirmsasti meeldis. Autorit ei tea, aga kõlas see nii
Mõni inimene on nii vaene, et tal ainult raha ongi!
Jumal tänatud, mina selliste hulka ei kuulu ja seda ka tänu teile!