Ka talgutest

Kallid kaassôltlased on andnud  pikalt ja pôhjalikult ülevaate laupäeval  lôunamaal toimunud  aiahullude ( selle sôna kôige paremas môttes) kokkusaamisest, mis seekord kandis taimetôstmise talgute nime.

Pôhjamaadest sôitma hakates arvestasime, et  lôunaks jôuame kohale. Teel veendusin taas, et vôib ju igasugu peeni tehnikavidinaid olla, aga korralik teedeatlas peab autos olema. Kui Pôltsamaal  viis Futu tehniline rakendus meid täpselt Jaana aia taha, siis Tsiili juurde jôudsime  umbes viie km ringiga ja sealt sihtpunkti jôudmisega kiskus asi pisut segaseks, sest  kui oleks Räpina mnt kaudu läinud, oleks kôik väga lihtne. Selgus aga, et seoses rattaralliga oli kesklinna kanti parem vältida ja nii me sôitsime paremale ja vasakule ja paremale ja vasakule kuni jôudsime ühte kohta. Seal andsime alla ja küsisime vôôrustajalt telefonitsi abi. Juhatus oli nii üksikasjalik, et ikka ônnestus vahepeal valesti keerata, aga lôplik instruktsioon, et järsk kurv paremale, t-kujuline rist, roosa maja ja punane postkast teeristis. Kôik vastas peaaegu tôele ja ....postkastil olid vähemalt tuttavad nimed.
Igatahes olime täpselt kaksteist kohal. Talgurahval oli juba tonnide kaupa kive veeretatud, eemaldatud ja tôstetud ja peenraid rohitud( siinjuures ei hakka kirjeldama kui suur oli Tii töö-esi ja kui palju   tema sealt täpselt taimi tôstis, aga alustas ta juba eelmisel ôhtul:)).
Tii, see eelnev jutt on puhas huumor, mäletad küll seda peenraservas aetud käojaani:)

(No ma ikka ei suuda seda endale hoida- terve peenar oli sama suur kui pool meie ôuest:)
 Meile oli jäänud  objekt, kust tulid pealmised osad eemale tôsta, siis veel üks kate eemaldada ja siis jôudsime mullapinnani, kust sai  umbrohud eemaldatud. No oli ikka pinnas, meil on ka savine maa, aga see oli ikka eriti plink.
Töö tehtud ja talgusupp söödud ja  jutud aetud, sai küsitud ühe ja teise taime kohta ning lôpuks veel vaadatud puutarga juhendamisel üle hulga puid ja pôôsaid.Perenaine värskendas sealjuures silte.
Tagatalu blogist saab igaüks lugeda ja vaadata pilte sealsest lillede ja puude rohkusest. Mina sain lummatud   kaunist okkalisest nimega must kuusk Aurea ja tema ma pean saama. Järvseljal kindlasti on!

Koju jôudsime üsna hämaras, sest Tiia ja Jana aiast oli ka vaja kindlasti läbi käia. Futu blogist saab pikka ja pôhjalikku kirjeldust lugeda!

Oma aed oli ka päevaga kôvasti kaunimaks läinud, kallis kaasa oli kôik niitnud ja trimmerdanud ja kive teisaldanud ja tekitanud uue majandushoovi sissesôidutee...

Korralik niitmine ja korrektsed peenraservad on ilusa aia alus.

Mul algas puhkus ja saan nende peenraservadega tegeleda.

Suur tänu, armsad sôbrad toreda laupäeva  ja uute taimede eest!

Ja veel, pai perenaine, unustasin sinise, valge ja roosa ôiega akakapsast kaasa vôtta, mulle sobiks ta kivimüürile suurepäraselt, ehk vôtad aalujate kokkutulekule kaasa:)