Monday, July 7, 2014

Seitse null seitse

Nädal juulit läinud, vahelduva edu, st ilmaga. Nagu meie kliimale kohane, 12, 22 ja 32 kraadi ikka kõrvuti. Kaks päeva, st terve nädalavahetuse oli superilm. Laupäeval olime väga tegusad, päris palju sai tõstetud, kantud ja kätte antud. Ema on  ka praegu meil ja ta kohe leiab üles need kohad, kust palju rohtu saab , ikka kärutäis ja kärutäis.
Pühapäeval pidasime pühapäeva ja  tähtpäeva- kolmkümmend sai täis! Tänapäeval kohe imelik öelda, et abielu. Polevat enam kuigi populaarne! Pärlpulmapäev seega.
Lapsed tõid kingituseks kaks panni! Et vanasti olevat nõusid ju kingitud, mis on tegelikult  jumala õige, mäletan isegi, et mõni sai kingituseks  10 komplekti voodipesu ja teised kolm kohviveskit:)

Sai nüüd plära aetud küll. Et aiablogi nime õigustada, siis raporteerin, et sadanud on nii palju, et meie rohumaast hakkab juba midagi murusarnast kujunema, peale niitmist kohe tore vaadata.  Helvelt saadud astilbedest on vaid ühe asemel silt, ülejäänud on elus ja mõned asutavad sel aastal õitsemagi.
Keldrimäe  loodekallaku servakese sain peaaegu korda, mõned vaegtööd on- veel kive sättida ja killumults peale panna.
Vana kuur on lõplikult lammutatud ja kuna eelmisel elanikul oli seal ka kanakuut, siis  koorisin selle kihi maha, sest rohi seal ei kasva. Kihi alt tuli välja ruberoid (kes veel mäletab, millega tegu, eestikeeli siis tõrvapapp). Seda turbaga segatud kanas....   on nüüd jalaga segada, puhas väetis, tea kas vaarikatele panna on hea mõte. Turba osakaal paistab päris suur ja seisnud on ilma kanade tegevuseta oma 20 aaastatnii et mingit kõrvetavat toimet ei tohiks olla.
Täna sain fotoka ka kätte ja käisin pilte tegemas peale tohutut äikest, lilled said üsnagi rasida ja on sellise vettinud moega, aga pole hullu, küll kosuvad

Rodgersial on väga uhked õied

Äädikapuu vana ja uus koos

Lipumasti ümbrust tahaks natuke laiemaks teha, aga
 kivide toomisest kaugemale ei ole jõudnud

Lombis talvitanu hakkab esimest õit näitama. Mul on nii hea meel!
 Muidu vedasin teda keldrisse ja tagasi nagu kass poegi.


Hostad on nii kohutavalt kasvanud nende suurte sadudega, et tuleb
harvendama hakata

Prannolt saadud elulõng asutab õitsema, mina nime ikka ei tea kindlalt,
kuigi on väidetud, et olevat Pitcheri elulõng


Üks minu kolmest rodost


Sellisel kurekellal on palju poegi. Saite vihjest aru?

Kes ta siis on- puishortensia või???

Nii keerulise nimega tulinelk, et keel ei paindu ütlema:)

Keldrimäe loodeperveke hakkab korrastuma.
Varem oli selline http://suveaed.blogspot.com/2012/01/keskpaigake.html

Helvelt saadud astilbed kosumas

Vettinud Nippon Beauty

Nende va vesirottide pärast on mul kõige ilusamad kevadel pandud sibulad,
sellised rammusad varred ja pungad.Varsti saab õisi!

Sellel pildil on hästi näha see minulik segasumma:)

Sidrunpuju, ühest vanast taluaiast saadud.Kas kellelgi on soovi?
Võtab üsna hõlpsasti oksake juured alla.


Lemmiksinised asutavad õitsema

Kuuri seinaääres kasvasid lilled, kes nüüd peavad uue koha leidma.
Must ala ongi kanas...

See nurk tuleb  taimestada.Enne muidugi kivid paigutada.
Ülesanne on keeruline, sest osad kivid on nii rasked, et
 neid ei jõua hästi liigutada

Päikeselaik jäi pähklipuusse kinni


Aknast paistab eesõuest selline osa, vasakus servas meie
  vana ja väga kõrge elupuu

10 comments:

  1. Appike, kui ilus aed!!!! Ja palju õnne!!!!!!!

    ReplyDelete
  2. Tõeline südasuve meeleolu! Kas see hortensia just "Annabelle" on, kuid üks puishortensia ta on küll.

    ReplyDelete
  3. sinu aed on nii omane, et võiks olla ka minu aed, just see segasumma :) aga 30 aastat abielu on tänapäeval tõesti juba haruldane nähtus, palju õnnelikku edasiolemist :D

    ReplyDelete
  4. Palju õnne veelkord! Mõnusad õhtused aiavaated on piltidele saanud

    ReplyDelete
  5. Sul on seal kõike, aed on mõnus ja kodune, need suured kivid on väga inspireerivad, vajavad ilmselt kangi abi. (ma olen proovinud igasuguseid nippe, aga kõige tõhusam nipp on ikka mees :D kangi või kangita)
    Keldrimägi on väga väga mõnus. Hostad ja kivid, äge.
    Ja siis need viimased võtted on õhtupäikeselised ja kaunid.

    Jätkuvat õnne teile sinna!

    ReplyDelete
  6. Nende teravate kõige suuremate kivide häda ei ole vaid suuruses või raskuses, vaid selles kujus, teravad on kõik servad, kuju selline ebamäärane, lõhkamise tulemusel selline ja oli küüni vundamendis sellisena

    ReplyDelete
    Replies
    1. Äkki oleks võimalik neid teravatipulisi kivisid just sellisena kujunduses kasutada. Siin Eestis jah on maapinnas jääaja pikal teekonnal ümaraks lihvitud kivid. Tegelikult on ka teravaservalisi mägedes täiesti looduslikult olemas. Ning kui sa täidaksid niivõrd, et su kivimäe ülapinnast ulatuksid välja vaid kivide tipuosad, saaks tulemuseks "kaljumäestiku" taimla. Mõni aeg tagasi ei peetud sobivaks ka praegu moodi minevaid serviti paekividest muhkusid. Ainult et hetkel on natukene palju neid ümaraid läheduses.Ning üleminekud teeosale ja kõrvalolevale killustikupeenrale vajavad nuputamist. Jõudu!

      Delete
    2. Jah, vaatasin ise ka, et sealt lähedusest võetud väiksemad ja ümaramad ei lähe mitte, tuleb neile parem koht otsida ja tõesti teravate peale suund seada, tänud!

      Delete
  7. Suurte kivide liigutamisel on suureks abiks lumesahk või -labidas, aga tõsta sellega nagunii ei saa. Õnne ja päikest järgmiseks kolmekümneks ka muidugi.

    ReplyDelete
  8. Suured kivid aias on väärtus omaette. Kangiga ehk veidi aidata ja saab ikka...Tuleb väga mõnus paik alpinupsikutele.
    Palju õnne pärlpulmapäevaks tagantjärele!:)

    ReplyDelete