ei muud, sest peaaegu kõik päevaliiliapuhmad on kosunud ja vaatamata kehvale talvele õitsevad päris kenasti.
Veel paar aastat tagasi vaimustasid nad mind ikka väga. Mõni võttis kohe põlvist nõrgaks. Viimastel aastatel olen vaid mõned nn valged juurde soetanud.
Õnneks kasvavad päevaliiliad ju praktiliselt ise, ei vaja väga suurt hoolt ja vaeva. Kahjuks on aga mõned kasvanud liiga suureks ja mõningaid on meeltesegaduses (vist) saanud mitu sama sorti, nii et peale õitsemist otsib mõni endale uue kodu.
Kindlasti pean leidma koha neile , kes umbes viis aastat tagasi paarilehelise jupina juurikamaale ritta sai istutatud. Nüüd on nad suured, liiga suured puhmad, vaheldumisi madalad ja kõrged, eri värvi ja õietüübiga. Kokku on seal reas neid viisteist ja neile tuleb uus koht (ja mõnele kodu) leida.
 |
| Schnickel Fritz |
 |
| Little Missy täiesti väärastunud õiega |
 |
| Mary Brown |
 |
| Roswitha |
 |
| Roses in Snow |
 |
Tundmatu, ilusad tumekollased pontsakad õied ja
neid on palju, sest õhtul on vähemasti 50 äraõitsenut murda |
 |
| Nime ei tea, aga mingi imeliku ruudukujulise õie tekitas:) |
Vahepeale paar rahulikumat vaadet ka
 |
| Mu väikses lombis on kolme sorti vesiroosi |
Ja siis jälle päevaliiliad:)
 |
| Esiplaanil üks mu lemmik- Pardon Me |
 |
| El Desperado |
 |
| Vejiem Lidzi |
 |
| Zamsis |
Tänane postitus jääb pooleli, sest osa pilte tuleb veel alla laadida ja nimed juurde sättida (loe: aiamärkmikust üle kontrollida) ja kahjuks päris paljudel ju täpset nime polegi, aga ega õied sellest inetumaks lähe.
Ilmast kah. Jätkuvalt üle kolmekümne pügala, jumal teab juma mitmendat aega! Hakkab taspisi tüütuks muutuma, aga kui juhtusin talvepilte vaatama, siis eelistaks hetkeseisu. Meie auulis on õnneks aeg-ajalt ka vihma tulnud, harva küll, aga siis korralikult, mis on kõige parem variant.
selle suve päevaliiliate õitsemine on neid minu silmis mitu pügalat tõstnud, vahel on selline metsik õiemeri täitsa joovastav :D
ReplyDeletema pole kunagi aru saanud, miks päevaliiliate õisi peaks iga päev eemaldama, ma pole seda iialgi teinud ja pole neil häda midagi.
ReplyDeleteMa ei taha talvepilte isegi vaadata mitte. Kui vahel natuke sajaks ka, oleks elu täitsa lill.
Nii ilusad on ikka need päevaliiliad, sellised mõnusad "pontsakad". Väga kauneid värve. Ise piilud sellised mahedaid-roosakas kreemikaid, aga see tumepunane jäi ka silma. Palavus on jah juba veidike tüütav. Mis teha, viriseda ka ei taha-tuleb rahmeldaja moodi näha positiivseid kilde :)
ReplyDeleteEks me näeme ka vaid ainult positiivset. Päris mõnus, et tegema ei pea üleüldse midagi, sest see pole lihtsalt võimalik.
ReplyDeleteSuure õitsemise teise laine tekitavadki päevaliiliad, kui neid on koos palju, pole isegi õhtuti närtsivaid õisi vaadates aial midagi hunnitumat pakkuda. Vaated ja õied on Sul ilusad. Kummaline on see, et taimed näivad seda kuumust isegi nautivat.