Meil juhtus see täna. Hommikuks oli maa valge kirmega kaetud ja ôhtul koju jôudes oli kogu aed valgevaibane, nii 7-8 cm paks, valge- valge, pehme ja kohev. Lumi.Puutumatu. Värava taga oli vaid kitsas rada, hiir vist mööda patseerinud.
Aias sees môned koerajäljed, ülejäänu puutumatu ja pidulik.
Kaunis! Ütlemata kaunis, sest ka kuusk ja männid olid lumemütsidega.
Praegu on miinuskraadid ning loodetavasti on lumi hommikuks alles.
*
Ajad on olnud kiired, palju ringisôitmist ja mida aasta vanemaks, seda rohkem sôit väsitab. Viiest tööpäevast kolm nö lennus. Teisipäeval käisin Hiiumaal. Kiirkoosolekul. Kümnese praamiga sinna ja pooleneljasega mandrile tagasi. Niipalju nägin siis Hiiumaad.
Kaks päeva veetsin Vooremaal ühes jahimajas koolitusel. Nüüd peaksin stressiga ise hakkama saama.
*
Taimeuimus ei ole veel kuhugi kadunud. Kui FB A. inimeste postitusest lugesin, et Aiasôbra uued pakkumised juba väljas, oli esimene môte, et pole veel üks aeg lôppenud kui juba uus käes. Igatsust ei lasta enam üldse tekkida!
Vaatamata sellele viskasin pilgu peale, hakatuseks nö diagonaalis ja loomilikult jäi ûht- teist huvitavat silma. Lugesin meelekindlust andvat mantrat. Loen siiamaani.
Ei ole sel mantral vôimu, ei ole. Kellegi nähtamatu sôrm vajutab klahvile "ostukorvi". Ei tea Kelle, mina teda küll ei tunne:) kas teist tuleb kellelegi tuttav ette?
*
Saigi selline veider see postitus. Pilditu. Lume pilte ka ei pane.Teame ju ette, et mône aja pärast oleme sellest va valgest vatist surmani tüdinud.
Järgmise kirjutamiseni, juhhei!
paar päeva olen su pääle mõelnud, et kas ikka kõik korras, pole näha ega kuulda ja siis vups, olidki platsis :D siit hea lugeda, et lihtsalt asjalik :D ma veel pole ostukorvile vajutanud aga ärevus, et kõik enne otsa saab kui selleni jõuan vist enne magama minna ei lase kui selle teinud olen, appi, selle vastu ei aita ei mantrad ega nõiajook :D
ReplyDeleteNii armas, et môtlesid. Tôesti oli nii kiire, et jôudsin teid kôiki vaid lugeda ja saadud energiat kirjutamiseks kasutada ei raatsinud. Kôik kasutasin oma patareide laadimiseks. Isekalt:)
DeleteMina sain eelmisel suvel alpindusega nii löödud, et ega vist ei saagi inimeselooma enam Futust. Uitan aga udusel pilgul saxifragade ja mägisibulate lehekülgedel, sekka muid mättaid ja tõukõrvikuid. Ei ole normaalne, ei ole. Enne kevadet siiski ei midagi ei telli.
ReplyDeleteSinul ju ongi alpiaed ja polegi ime, et oled selle lummuses!Aga küllap tellid ikka varem ka:) ja kui midagi plaanid, kutsu ikka kampa ka!
ReplyDeleteKutsu kampa jah, ma ka ju piiluks neid tillukesi hea meelega, neid mahub aeda rohkem :) Aga Sa Milda oled ikka eriti toimekas,viuh Hiiumaale, viuh Vooremaale :)
DeleteThis comment has been removed by the author.
DeleteJah, ikka. Eks veebruaris lähe elu jälle käima. Seemned, sibulad, wärgid...:) Praegu mõtlen küll, et aed nii täis, ei mahu enam jne.
DeleteTalv üheks päevaks, meil sulab täna päris korralikult ja isegi Malati küsis tuppa, sest veelombis talle lesida ei meeldi.
ReplyDeleteMeil nii sula ei ole, Aabik on pôhiliselt ôues
DeleteMeil on nii õhkõhuke kirmeke valget, et sellele ei oska õiget nimegi anda:)
ReplyDeleteMu meelest on alati hea kasvõi paariks päevaks harjumuspärasest keskkonnast ja rutiinsetest tegevustest eemale saada. Kiire ja väsitav küll, aga see-eest on patareid laetud päris pikaks ajaks.
Ja mis Sa end ikka piinad, tee see klikike ära ja süda on hoopis rahulikum:)
Päeva möödudes lumi jäi! Paari päeva osas on Sul õigus, aga kolm on juba palju, sest võõras voodis ei ole uni hea ja seega üle ühe öö ei meeldi kodunt eemal olla.
DeleteKliki teen muidugi lõpuks àra, teadagi ju:) et ei ole mõtet üritada end tagasi hoida
No sa ka ikka jõuad! Hiiumaa, Vooremaa ja stress ka läind nagu lehm oleks sabaga löönud. No tegelikult tundsin ka sinust puudust! tervitused
ReplyDeletetänan, aga seda küll hästi aru ei saa, kas stress on või oli või on nüüd tõesti läinud. Ise arvan, et mullassonkimine ja taimendus on suurepärased vahendid stressi vältimiseks
ReplyDelete