Eile oli ilus ilm, päike ei paistnud, aga temperatuur plussis, midagi ei sadanud ja tuul ei olnud ka ülearu tugev. Seega täielikult sobiv mônusaks jalutuskäiguks. Oma linnusemaale jôudmiseks pidime siiski kasutama autot, sest uiske ei ole, aga 3 km tee oli täielik uisuväli.
Abramil olid ka eelmisest käigust saadud positiivsed emotsioonid (oh, mis lôhn, kes siit läbi käinud? jne) veel meeles ja kobis täiesti vabatahtlikult autosse. eelmisel korral oli tal kaasakutsumise peale vaja uudistada mingit oksa, vaadata kuuri taha ja siis oli veel kasvuhoone tagant ka midagi uurida, alles korrektne korraldus pani auto poole liikuma:) Kohapeal oli tal nii palju nuuskimist, et oli pärast neist metsauudistest päris väsinud. Etteruttavalt võin öelda, et seekord oli sama lugu.
Linnuseplatsile me ei käinud, sest seekord oli eesmärk teine.
Olen vist sellest varem kirjutanud, et metsas on meie ja naabri maa vahel piiriks vahva kiviaed. Kui seda esimest korda nägime ja vaevaliselt sealt algusest lôpuni ronisime, tekkis kohe môte vôtta sealt vôsa ja puid maha, et saaks mõnus jalutusrada, oksad purustada ja rada multšida rada.KK on talvel teinud tublisti tööd, mida tôendavad ka mõned allpool olevad pildid ja koju toodud küttepuude hunnik. Okste purustamine seisab veel ees.
 |
| peale võsa eemaldamist tuli esile poolmetsik nurgelise võraga õunapuu |
 |
| keset platsi kasvab hiiglaslik kuusk, oksad maani ja okste all tore peidupaik |
 |
| kivimüüri ääres nüüd päris palju kõndimisruumi |
 |
| müüriosa täies hiilguses |
 |
| väga huvitavalt sammaldunud:) |
 |
| üks huvitava näoga känd |
 |
| et niitmisel kivisse mitte põrutada, on tekitatud kivipuuslikud |
 |
| neid puuslikke heinamaal ikka jätkub |
 |
| saarepuu on oma seemned laiali pildunud |
 |
| see tumeda tüveg on ka üks metsistunud õunapuu ja selle taga sammaldunud kivihunnik |
 |
| metsa all oli nii rohelust kui lund |
 |
| ja lõpuks üks mõistatus ka- kas oskate tüvede järgi määrata mis puudega tegu on |
|
Ma pole kade inimene, aga selline samblas müür ajab küll suu vett jooksma. Alati imetlen ma ebatavaliste võradega puid, see nurgeline õunapuu on lihtsalt üks suur aare, tema ümbert võiks neid kribunaid vitsu veel vähemaks võtta.Suur töö on tehtud ja ilmselt on samasugune veel ees.
ReplyDeleteKiviaiad on nii ägedad- nii vanad ja väärikad vanakesed, kui ka veel verinoored isendid. Ja vahva on see, et siin on tegemist ilmselt omanikega, kes oskavad seda kõike väärtustada.
ReplyDeleteSee nurgeline õunapuu on omanäoline ja see teeb ta vahvaks! Love it!
Togram
oo, milline varandus see kivimüür tükkis oma sablaga, võtan koos Muhedikuga suu vesistamise ette ja üldse nii vahva rada ja need kivipuuslikud, ja see nägu sellel kännul, oh :) äkki vaher ja haab ?
ReplyDeleteTublid olete! Vanad kiviaiad on suur väärtus ja õunapuu on ka tore leid
ReplyDeleteÄge aiaäärne rada puuslike ja muuga. Pakun, et esimene on pihlakas. Tagumine on väga tuttav, aga hetkel pähe ei tule. Äkki on tamm?
ReplyDeleteSee jalutusraja kujundamine on tõesti lahe ettevõtmine, ja kui see tõesti on 3 km, siis on see ikka võimsalt ambitsioonikas plaan! Aga vaatamisväärsusi selle juures tõesti jagub, ka mina olen sellest õunapuust ja samblakividest täiesti vaimustuses.
ReplyDeleteOh, ônneks on sinna maalapi ja metsatukani maad kolm kilomeetrit meie kodust. Kivimüüri pikkust ei oska öelda, mônisada meetrit:)
DeleteAinuke hea võsa on mahavõetud võsa ja au ja kiitus KK-le. Samblased kivid on mul endal olemas, neid ma ei kadesta.
ReplyDelete