Sai täna tehtud aias väike tiir ja klôpsitud pilte, jäädvustamaks hetke suve algusest. Pilte sai palju, kohe väga palju ja valikut raske teha.
Tänane valik sai selline.
Väänduv kuslapuu Harlequin peab asendama seina äärest välja kaevatud metsviinapuud
Punase sarapuu seemikud otsivad kodu
Kibuvitsapôôsastes sumiseb kôvasti ja ôied lôhnavad mesimagusalt
Liivateel on väga armsad ôrnroosad ôied
Majatagune nurgake, sôrmkübaralilled ilmusid ise
ajutine kolme lille klump vôtab tasapisi suuremaid môôtmeid
Lupiine paluks veel
Saarepuust pakuke kôrtega:)
Selles kôige uuemas on koha leidnud ka môned okkalised
Tagaaed, pojengid alustamas
Veesilma äärne peenrake
Loojangukülg e. Ôhtune vaade
Paremas servas olev tünnike näitab kohta, kus alles susimas käin, sinna sooja ja päikselisse paika asuvad iirised
Nii tore on pilte vaadata kui aeda on ka laivis nähtud, hoopis teine tunne :) ilusat jaaniaega teie peresse :)
ReplyDeleteMiks küll mulle sõrmkübaralilled ise aeda ei tule, pidin täna külvama. Lupiine paluks veel, ütleks ka mina. :) Ja mõnus ikka kui on palju ruumi ja saab pikki ja looklevaid peenraid teha, kuhu kõik oma soovitaimed ära mahutada.
ReplyDeleteMõnus ja ilus! Lupiinid meeldivad mulle ka niiväga. Aga vot seda ma küll ei mäleta, kus sul see viimane vaade oli...
ReplyDeleteNii ilusad vaated. Tagaaiast ja loojangust ja veesilmaäärsest. Ja kui palju huvitavat nad veel sisaldavad.
ReplyDeleteIlusat pühadeaega!
Kui ma veel mõne lupiini seemiku leian, siis panen Sulle potti :) Aga kui Sul valget lupiini jagada peaks olema siis ma oleks käpp, mul roosa ja kollane
ReplyDeleteMul oli eelmises elus 0,8m X 5 m lupiinipadrik. Seal oli kõiki värve. Kummalisel kujul kasvas see kolme aastaga ainult ühest peotäiest lupiiniseemneist, mille sain naabrinaiselt ja mis olid võetud ühe roosa lupiini pealt. Seemikud olid erivärvilised. Üks neist oli ka lumivalge. Kinkisin selle pojukese ära, et oh, küll tuleb veel valgeid. Aga valget seemikut enam ei tulnud. See tavaline lupiin elab umbes 3-4 a ja siis peaks uuendama. Natuke jama oli nende peenraga, sest peale 2 nädalast metsikut värvipillerkaart (see oli väga võimas ja uhke õitsemine) ei olnud sellel peenral kuni sügiseni eriti midagi. Nirud pealsed, mõned kordusõied ja kõik. Kuna mul toona oli ruumi laialt käes ja aed oli üleni ogoroodina, siis leppisingi sellega nii. Kui praegu lupiini viljeleksin, siis mingite teiste kõrgete lilledega ühes peenras. Vbl. päevaliiliad vms. Muidu on tema kasvukoht pärast niru, lehed kehvakesed jne. Mässasin seemikutega iga kevad ja iastutasin nad tühjadele kohtadele lupiinipeenras. Kui seemik õitsema läks ja mõni kolmeaastane puhmik oli kuskil sama värvi, siis panin märgi juurde ja likvideerisin vanema peale õitsemist ära. Sedasi tekkis sinna palju eri värve. Üldjuhul oli nii, et neljandat suve lupiinipuhmik enam dekoratiivne ei olnud.Aga siis oli aasta 1990. Võibolla on nüüd teised ja paremad sordid.:)
ReplyDelete