Esmaspäeva hommikul oli ilm jahe ja puhus väga vastik tuul põhjakaarest. Õhtul oli vaikne, õhk karge ja ilmateates räägiti öökülmast. Ega ta tulemata jää, meeldib või mitte, mõtlesin. Juba ette oli kahju, et ilusad õied hukkuvad, aga mis parata. Vahetult enne pimenemist tuli äkki meelde, et vana kasvuhoone paigas kasvav Supaga on marju täis. Keerasin talle nädal varem katteloori ümber, aga nii külmaga sellest abi pole ja nii käisin ja tõin marjad ära. Ausalt öeldes oleks võinud küpsemad olla:)
Eile jõudsin koju nii hilja, et oma tagaaia külmavõetutega päevavalges ei kohtunudki.
Teisipäeva hommikul näitas kraad pea miinus neli ja maapind oli kaetud paksu härmatisega. See külm tekitaski pähklipuu lehtedele kuldse läike, üle öö.
Juhtus nii, et taskulambivalgel käisin kottpimedas veel õunu toomas ja olukord ei tundunudki väga hull. Enamik hostadest oli veel silostumata, karuputkelehine elulõng kogu ilus jne.
Täna hommikul oli külma poole vähem, aga sel kaunil kuldkollasel üleval pildil ei olnud enam praktiliselt ühtegi lehte. Nagu keegi oleks mingile salanupule vajutanud või salasõnu lausunud.
Sügisastrid on veel vinks-vonks.

Kasvuhoonesse ei ole jõudnud ja pole aimugi, mis olukord seal valitseb.
Nii mõnigi ilmaportaal lubab oktoobris veel üle 10 soojakraadi. Plaanis on veel põõsaid istutada, aga ei ole kindel, kas mul jätkub sügisel selleks energiat või mitte. Eks elu näitab.
Nädalavahetusel kogus KK agregaadiga juba hulga lehti kokku, aga paari päevaga on päris paks kiht jälle maapinda katmas.
Vaatasin seda kihti täna ja kujutasin ette kuidas Kadakaga homme vaatame peenraid ja räägin, et siin,nende lehtede all on need ja seal,teiste lehtede all teised lilled:). Tundub päris naljakas, eks!
Aga pean nentima, et iga Aaluja küllatulek on tõeline rõõm.


kogu postitus on vinks-vonks :) Naudi külalisi :)
ReplyDeletepuud ja muud hakkavad jah nudismiga tegelema :) olgu teil Kadakaga tore ja ma arvan, et iga korralik aaluja omab sellist kuujutlusvõimet, et lehtede alla näha :D
ReplyDeleteKüll on kahju, et selle pähkli kulda nii lühikeseks jätkus. Muidugi on armas jälle mõnd Aalujat näha, aga nemad näevad ka paarist lehest paksema kihi alla :D
ReplyDeleteMa imetlen neid kõrgeid astreid, mul on midagi analoogilist ämma käest saadut tiigi ääres, aga pikalii mis pikali ja mitte külmast. Sel suvel ei seisa mul miskipärast midagi kõrget püsti.
ReplyDeleteImeilusad astrid. Mul on valge kõrge, keda külm pole rikkunud, aga madala lillaga tegi küll kurja. maurus
ReplyDeleteMinu mandžuurlasetitt, kele lehed võis kahe käe sõrmedel üle lugeda, käitub sarnaselt, va see, et kolletuvad ja päeva pärast pudenevad külmata ja ükshaaval.
ReplyDeleteKadakal oli siis lahe ekskursioonipäev küll - kus näidati aeda lehtede all, kus taskulambiga :D
Need astrid on tegelikult ka pikaliasendis ilusad, sest neid esimene hall ära ei võta. :D
ReplyDeleteMul on oma mandzhuuria pähklaga sama lugu - maru kiirelt viskab lehed maha. Ikkagi õrn tulnukas, mis sa teed ära.