maikuine postitus lendas vuhinal kosmosesse või kuhugi, kaduma ta igatahes läks ja neid tänaseks juba vanu mõttejuppe enam kordama ei hakka. Panen pildirea meenutamaks tänavust hilist ja jahedat maid
Tore, et mai külmad ööd laudlehte ära ei näpistanud. Meenub eelmine suvi Nõrga talus nähtud õnnetud laudlehed - suured taimed olid oma lehed kaotanud ja asenduseks õige rääbakad kasvatanud.
Kes on see kollane alt kolmandal pildil? Ja kas norulill on varjuaia taim?
ReplyDeletemaurus
Tavaline kuldvits, vaid kollaste lehtedega. Norulill on poolvarjus
DeleteAlgus ja lõpp läksid sel mail küll käest ära aga vahepeal polnud ju väga vigagi :) taimedki kõik rõõmsad.
ReplyDeleteHiline ja jahe on tõesti. Aga tasapisi need õied ikka tulevad. Kolmiklill on ikka nii ilus. Minulgi oli esimene õieke. Rõõmu kui palju.
ReplyDeleteTore, et mai külmad ööd laudlehte ära ei näpistanud. Meenub eelmine suvi Nõrga talus nähtud õnnetud laudlehed - suured taimed olid oma lehed kaotanud ja asenduseks õige rääbakad kasvatanud.
ReplyDeleteLaudlehed olid kavalad ja kükitasid mullas, alles nädalavahetusel kargasid välja. Nüüd ähvardatakse uue külmaga
Deleteoeh, ma pole selle peale tulnuidki, et nad külma kardavad!
DeleteKuidas Futu ütleski- kevadel aedniku hing laulab. Ja nii ongi :)
ReplyDeleteigasugused asjad võivad kuhugile haihtuda, postitustest rääkimata :) Imestan, et keegi üldse jõuab blogida ka :)
ReplyDeleteÜhel ilusal kevadel hakkavad minu kolmiklilled ka õitsema. Väga ilusad ja prisked need sinu omad ja norulill on ka ilus.
See valge istus kolm esimest aastat mullas ja ei ilmutanud end mitte kuidagi, nüüd tasapisi paljuneb
Delete