Naistepäevanädal oli.
Ja kevadesse tungimise nädal, sest kasvuhoone uks oli lahti sulanud ning mul õnnestus sinna sisse saada. Oli soe ja mõnus, vaid muld tundus liiga kuiv, kuid käega kompamisel oli ta selline vaid pealmisest kihist, sügavamalt oli niiske ja jäine. Hilissügisel külvatud redisest polnud veel jälgegi.
Mäletate, mul tuli ju eelmisel nädalavahetusel hirmus hernekülvi tuhin peale, aga anumat ei olnud. Ja kui tõele au anda, siis ei leidnud ma seda kasvuhoonest ja pidin hoopis kuuri otsima minema. Kuuris oli talvega keegi tõsise korralageduse tekitanud ja pidin seal pisut korda looma, et oma töölauale ligi pääseda.
Nädal on möödunud kanade tähe all. Esmaspäeval käisid nad meil varahommikul, teisipäeval veetsid enne hämardumist pikalt söögimaja all. Siblisid seal nii et seemnekestad lendasid kahte lehte, käisid vahepeal sirelipõõsa all siblimas ja tulid uuesti sööma. Mulle nad nii meeldivad, et tõin poest ja poetasin neile sinna spetsiaalset metsalindude toitu.
Aknast neid hästi pildistada ei õnnestu, sest nad on hästi valvsad ja lendavad kohe ära. Nurgatagant üks kogu õnnestus pildile saada. Suure suurendusega õnnestus nad kaadrisse tabada lahkumisel
Täna olid nad jälle platsis ja tagaaed oli jälgi täis
Aed on veel lume all, paar lumikellukese leheotsakest leidsin sauna lõunapoolse seina äärest.
Lund on suhteliselt palju, müüripealsedki alles hakkavad välja sulama, veesilm on alles jääs ja lume all.
KK vedas eile ja täna küttepuid koju, sest müüripealne on tühi mis tühi. Seal maast kõrgemal kuivavad puud väga hästi.
Punapajul on juba kevadisem jume peal
Ja söödavad kuslapuud jäid ka silma, meil on neid umbes kuus erinevat sorti ja esimene, kõige vanem ja suurem andis eelmisel aastal juba päris hästi saaki. Põõsas ise on kui pussakas, ei mingit ilu, aga õied ei karda külma ja seega on saak kindlustatud.
Kui eelmisel aastal sel ajal Transilvaania sinilill juba õitses, on ta sel aastal alles väljasulamise faasis ja adoonised paksu lume all.
Pilt eelmisest aastast kui nad lombis pidid tärkama
Lubatakse veel ühte külmalainet ja nädala pärast on kalendrikevad käes.
Külvideni siiski veel ei jõudnud!
Jah, kevad on teel. Kanad on minu lemmikud ka ainult mitte siis kui nad suvel nina all kõrgemast heinast õhku vurtsavad. ehmatavad ikka täiega ära :)
ReplyDeleteKanad on tõesti omaette tegelased. Seda külma nad siin lubavad jah, aga palju on külm? Kas see öine -7, mida lubab või lajatab hullemini. Aga kevad rühib meie poole vaatamata sellele külmale :) Oleks ainult päikest rohkem.
ReplyDeleteHea soe on tõesti. Aga suure külma koha pealt nagu enam hästi ei usu, et pakast tuleb. Mul ka kasvuhoone kuiv ja alt jääs. Igaks juhuks ei kastnud, ootan selle järgmise külma ka ära, siis kastan, sest päeval on seal juba üsna soe ja seemned võivad kasvama minna.
ReplyDeleteTugev miinus ei ole ka aprillis haruldane, paraku.
ReplyDeleteEks ole meeldiv sooja mulda katsuda, aga kahjuks on maa ikkagi jääs.
Loodus on imeline- vaat, kui toredad kanad lõi, kadestan, ise pole näinud. Päeval sulatab juba korralikult, aga mul on kõik alles lume all. Häbi mulle, ma pole kasvuhoone lähedale läinudki. Thea
ReplyDeleteHea blogi!
ReplyDeleteTänan!
Delete