Ei paista põual lõppu.
Hirmus on mõelda piirkondadele, kus pole vihma alates maist tilkagi sadanud. Meil tuli pisut teisipäeval, kogumisnõudki said poolenisti täis, aga paljud põõsad on sellele vaatamata longus. Suured sirelid kaasaarvatud. Kaevus olevast veekogusest pole aimugi ja seepärast kastmisega absoluutsel säästurežiimil. Lõõskavat päikest on viimastel päevadel toetanud tugev tuul ja mis päikesel jääb tegemata, teeb tuul ära. Kui õhtul astilbedele vett ei pane, on nad läinud.
Käisime ühel õhtul karvikuga metsateedel jalutamas, ilma igasuguste käsklusteta, eesmärgiks vaid oskus rahulikult kõndida ja meid silmas pidada.
Kraavipõhjad pole aastaid nii kuival olnud, põder oli mööda kraavipõhja kõndinud, ilmselt otsis vett.
Liiliaid ja päevaliiliaid õitsevad, teised vaevlevad kuiva käes, muru on täitsa krõbisev ja õunu langeb puudelt kärutäite kaupa.
Vähegi paremal õunal on kohe herilasearmaada kallal. Vihased vennikesed, ühel õhtul tungisid mullegi kaks kallale ja panid ikka mitu nõela kintsu.
Kutsikal on palav ja suurest veenõust juues seisab seal kõige nelja jalaga sees. Ei tohi kohe kiita, aga üksi kodus olles (verandal katuse all) ei ole mingit pahandust teinud. Ilmselt on lihtsalt liiga kuum ja mõnus on kivipõrandal lesida:)
Floksid on vanaaegsed alumisest kolmandikust kuivanud lehtedega ja kaasaegsed ei jõua õiepungi avada. Andke nõu, kas peaks lilli lihtsalt kärpima, et neid ka järgmisel aastal oleks. Tavaliselt on talv see, mis platsi puhtaks teeb, suve pole osanud kartagi.
Ei hakka norgus flokside ja sorgus siilkübarate pilte siia panema. Tuleb, mis peab tulema ja katsume seni optimismi säilitada, seega jätkame ilupiltidega
Sellest nädalast jääb veel ajalukku kuuvarjutus
Ja auväärses eas Tädi Tötsu koos oma inimestega käis kutsikul.
Seega oli lisaks pinevale vihmaootusele ka põnevat ja toredat!
Minu arusaamise järgi on floksid tegelikult väga vintsked taimed. Alumised lehed vahel kuivavadki ära, aga tema õitseb nagu jaksab. Astilbed nii vintsked ei ole ka sellepärast ma neid siiski kastan. Aga õied lõikasin kohe peale õitsemist maha, et nad neile energiat ei raiskaks. Kõrgete taimede vahele puistasin lehtpuumultshi, see hoiab ka päris hästi niiskust. Tuhkkuiv on meil ka kuni 2 labida sügavuselt.
ReplyDeleteFloksid, sügisastrid ja ka pojengid elavad kenasti üle pealsete kesksuvise kaotuse. Mõnel aastal ju haigustõrjumata varred lähevad nii koledaks, et lõigataksegi täitsa maha, et silma ei riivaks.
ReplyDeleteÕnneks on ikka head, toredat ja ilusat ka kui palavusega muidugi veel märgata jõudu on. Mina ka lõikan õitsenud õied esimesel võimalusel, et ehk siis taimekestel kergem. Kastame aga nii madalat tiiki pole 22 aasta jooksul näinud. Muidu istun viluvarjus ja koon :P Kunagi tuleb ju talv ka :D
ReplyDeleteHommikul lähen kohe astilbede õisikuid lõikama, astilbedega paha lugu.Kastan langetab lehti nagu sügisel, nii, et tuleb riisuda. Kutsa kasvab silmnähtavalt,mis ta nimi on. Thea
ReplyDeleteAstilbesid ma kastnud ei ole, õisikuid ka ära pole lõiganud, natuke mõni on longus. Ju see savimaa neile siis sobib. Arvan, et lehemassi vähendamine selle kuumaga aitab taimede ellujäämisele kaasa. Vaatan, et päevaliiliad hoolitsevad ise selle eest. Tötsu on koos kutsikuga ikka eriti lahe, nagu vanad sõbrad pildil. Mis imeasi see oranž täpuline sul on?
ReplyDeletekarm on see vihmavaba suvi. mul oli õunapuude saagiaasta õnneks mullu ära, neil sellevõrra lihtsam. Lõikasin astilbede õievarred ära, floksid on kuivas, aga päris sorgus varsi lõikan siis, kui jahedamaks läheb.
ReplyDeleteNummi Karvik :)