29. juuli 2018

Ei paista põual lõppu.

Hirmus on mõelda piirkondadele, kus pole vihma alates maist tilkagi sadanud. Meil tuli pisut teisipäeval, kogumisnõudki said poolenisti täis, aga paljud põõsad on sellele vaatamata longus. Suured sirelid kaasaarvatud. Kaevus olevast veekogusest pole aimugi ja seepärast kastmisega absoluutsel säästurežiimil. Lõõskavat päikest on viimastel päevadel toetanud tugev tuul ja mis päikesel jääb tegemata, teeb tuul ära. Kui õhtul astilbedele vett ei pane, on nad läinud.

Käisime ühel õhtul karvikuga metsateedel jalutamas, ilma igasuguste käsklusteta, eesmärgiks vaid oskus rahulikult kõndida ja meid silmas pidada.

Kraavipõhjad pole aastaid nii kuival olnud, põder oli mööda kraavipõhja kõndinud, ilmselt otsis vett.

Liiliaid ja päevaliiliaid õitsevad, teised vaevlevad kuiva käes, muru on täitsa krõbisev ja õunu langeb puudelt kärutäite kaupa. 

Vähegi paremal õunal on kohe herilasearmaada kallal. Vihased vennikesed, ühel õhtul tungisid  mullegi kaks  kallale ja panid ikka mitu nõela kintsu.

Kutsikal on palav ja suurest veenõust juues seisab seal kõige nelja jalaga sees. Ei tohi kohe kiita, aga üksi kodus olles (verandal katuse all) ei ole mingit pahandust teinud. Ilmselt on lihtsalt liiga kuum ja mõnus on kivipõrandal lesida:)

Floksid on vanaaegsed alumisest kolmandikust kuivanud lehtedega ja kaasaegsed ei jõua  õiepungi avada. Andke nõu, kas peaks lilli lihtsalt kärpima, et neid ka järgmisel aastal oleks. Tavaliselt on talv see, mis platsi puhtaks teeb, suve pole osanud kartagi.

Ei hakka norgus flokside ja sorgus siilkübarate pilte siia panema. Tuleb, mis peab tulema ja katsume seni optimismi säilitada, seega jätkame ilupiltidega

Sellest nädalast jääb veel ajalukku kuuvarjutus

Ja auväärses eas Tädi Tötsu koos oma inimestega käis kutsikul.

Seega oli lisaks pinevale vihmaootusele ka põnevat ja toredat!