Juurikal.Võhmas.
Seekord oli siis juurikatamine pühapäeval ja kuna oli vanavanemate päev, siis sõitsime Võhmasse koos lapse ja lapselapsega.
Otsustasin juba eelnevalt, et miinimumprogramm. Muidugi on peenardesse tekkinud mõned augud, aga.... jätaks nende täitmise edaspidiseks. Pealegi on üht-teist veel pottidest välja istutamata.
Seega läksin eelkõige sõpradega silmast silma suhtlema. Sügis peaaegu käega katsuda ja tali aina läheneb ja seega varsti nn talveuneperiood ja saame mitu kuud vaid kirjalikult kokku. Küll sai ikka kallistada ja positiivset energiat koguda ja loodetavasti ka jagada.
Seega tõingi kõige rohkem kaasa kallistusi ja kaisutusi, siis suure koti tellitud sibulaid, Helenilt toreda päevaliilia, Sirjelt ibeerise. Ostsin Kaielt vahva sinise-valgekirju kannikese, mis lõhnas-täpsemalt öeldes oli tal lausa aroom ning Savisaarelt kelmika krusslehise jänesekapsa. Mõlemad selleks, et ikka Juurika edendamisse kasvõi väike panus anda. Sõpradele viisin ka mõned tuustid ja seekord tõepoolest viisin ära rohkem kui tõin.
Tagasi tulles oli muidugi tunne, et läks hirmsasti lappama, sest veoka kast oli suhteliselt täis. Sai nimelt sõpradele transat tehtud ning mõned ostud ootavad minu juures kuni koju viiakse.
Nagu ikka, tekkisid ka väikesed logistilised segadused, et mõni taim ja omanik ei saanud kokku, aga need on ka nüüdseks klaaritud.
Ilm oli sel nädalal suvine, reedel, laupäeval ja pühapäeval kohe eriti, kohati 27-28 soojakraadi.
Sügis annab aga tasahilju endast märku. Kutsikuga jalutades jääb metsik loodus paremini silma. Juba on sügisvärvi
Silmasin eile esimest punast vahtrapuud, sügis tõesti.
ReplyDeleteJah, punast juba on ja ma loodan, et sel aastal tuleb seda ohtrasti. Minu jaoks on ka Juurikas ennekõike kallide ja kaisude ja armsate inimeste nägemise üritus, sest tõesti pikk paus on tulemas jälle. ja aitäh nende kahe pisikese potikese eest. Kui kodus uurisin, mis sees, läks silm ikka väga särama :)
ReplyDelete