Talv.

Uut aastat on olnud juba pea kuu. Väljas on talv, mis on näidanud igasugust ilma - sula ja üle kahekümne miinust, tormi ja tuisku, tuult ja päikest. Viimast kahjuks kesiselt. Vist olen juba varem kirjutanud, et poleks talve vastu midagi kui oleks kodune inimene. Tüütu on see igahommikune värava lahtikangutamine ja töölesõit, õhtul sama vastupidises suunas. Ainuke, mis rõõmu teeb, on see, et viiest on juba valge.
Mis siis on uuel aastal teisiti?
Tööd on jätkuvalt pigem palju kui vähe, pika pühadeajaga välja puhata ei suutnud ning korjasin ikka mingi viiruse kallale. Köha ei ole senini lahkunud, aga juba annab lootust:)
KK sai köögiprojektiga ühele poole. Meil on nüüd palju sahtleid ja töötasapind ja olen kohe väga rahul.


Lapselapsed kasvavad ja pakuvad palju rõõmu.


Karvik on kasvult suur, pika ja koheva karvaga ja hea iseloomuga. Murdeeale iseloomulikku kangust küll aeg-ajalt ilmutab, aga vast läheb üle. Aina rohkem on üksi ka pimedas õues, ajab seal kasse taga:) ja kogub julgust. Ei mäletagi enam kas eelmine tiibetlane oli umbes aastane kui ühel õhtul enam tuppa ei tulnud ja jäigi ööseks välja.
Aastani on veel kaks kuud.


Aed on paksu lume all, lindude söögimajas käib ohtralt erinevaid einestajaid. Nurmkanu olen näinud vaid korra ja sedagi värava taga, aias on olnud vaid jäljeridu näha.
Mõned lilled on tellitud, sibuliketellimusega  Eurobulbist tegelen, seemnevarusid ei ole veel üle vaadanud. Sarastros on muuseas väga suur valik flokse.
Tundub, et olen veel poolenisti talveunes, aga kevadeni on jäänud tervelt kaks kuud.
Ootame koos, on lôbusam!Eelmise kevade esimeste ôienupsudega.