Juunikuust

Aasta pikemad päevad ja valgeimad ööd on läbi. Paranenud on lõpuks ka mu sinine silm ja põrutada saanud põlv ja käsi.

Juba olen nädalakese saanud parema käega kitkuda ja kõblata. Vaegtöid on paari nädala jagu, aga otsime ikka halvas head.

Kui kõik taimed oleks jõudnud istutatud, oleks jooksnud kannu ja voolikuga, nüüd pidi kõige kuumematel päevadel potid ja potsikud 

kastma ja kõik korras.

Küll oli juuni teises pooles ilus ilm, kohati isegi liiga kuum. Jaaniõhtul päike säras ja õhk seisis. Ilmselt kõik õhkasid mõnuga-suvi!

Juunikuu õitsejad on ikka pojengid.

Tasapisi alustavad martagonid

Üks nukker pilt ka. Kahe päevaga sõid valged prisked röövikud mu kuutõverohud rootsuks

Et meeleolu nii nukker ei jääks, siis pilt ühest hilisest rodost

R. viscosum täies ilus

Mõned vaated ka