Oktoober

Kella keerati. Jälle. Lisaks märjale ja külmale on nüüd ka pime. Ei ole meeldiv. Samas möödunud oktoobris oli taas nii seda kui teist- meil on külmi öid olnud vähe- paljudel puudel on alles lehed küljes ning paljud lilled külma võtmata. Tänu pikale soojusele õitsesid krüsanteemid kohe mõnuga

Mõne sõnaga siis neist. Mul on vanadel aegadel olnud mõned krüsanteemid, aga ajapikku on õnnestunud kõik suretada. Ise ma selleks mingeid erilisi pingutusi ei teinud, aga ega ma ka allesjäämise nimel ei pingutanud, et oleksin katnud või midagi sarnast. Eelmisel sügisel tuli äkki jälle "krüsanteemitunne" peale ja nii tellisin mõne Järvseljalt ja sel kevadel sain Maie Aiast mõned erivärvilised lisaks. Suvel näitas aga FB sõber Lina Leedust pilte oma krüsanteemidest. Pean kahjuks tunnistama, et olen unustanud kui palju tal neid erinevaid oli,aga ära tinistas ta mu küll. Temalt tellisin omale vaid varajasi õitsejaid ja ta lubas mulle mõned saata. Kohale saabus suur kastitäis õitsvaid hästi pakitud paljasjuurseid. Küsisin kas peaks õied istutades maha lõikama, aga ta arvas, et pole vajalik ja tõesti, umbes pooled ei oleks nagu aru saanudki, et nad vahepeal on mullast väljas olnud ja mitu päeva ühest riigist teise rännanud. Osad, mis maha lõikasin, hakkasid ka septembris uuesti õitsema. Lausa hämmastav. Et asjast ikka asja saaks, jagasin lähemal elavatele krüsanteemisõpradele osa laiali, et kui talvitumine kehv, siis kamba peale suudame ehk mingi valiku säilitada. Olen nüüd vaadanud erinevaid videosid Youtubest küll krüsanteemide kasvatamise kui paljundamise kohta. Olen aru saanud, et krüsanteemi oksapistikust paljundamine ei ole vist eriline raketiteadus.Sama ka nn juurpistikust. Hoopis teine küsimus on kuidas neid elus ja tervena üle talve hoida. Korea krüsanteem on küll tugev tükk ja nii mõnigi ütleb, et kerge muldamine talveks ja aitab küll. Ma aga olen veendunud, et ega ühelegi lillele meeldi Eestimaa keskmine talv, kus vaheldumisi on külm ja sula, jää ja märg. Tihti juhtub veel päris kõva külm olema absoluutselt ilma lumeta. Suvel juhtusin ühes taimeaias pealt kuulama taimetarkade omavahelist juttu, et mullata ja kuuseoksad peale jne. Kas blogi lugejatest on kellelgi jagada häid nippe kuidas kõige parem oleks nendega toimetada? Igaks juhuks kaevasin mõned välja ja istutasin kasvukasse. Ostsin ka koti nn talvekatet, et õue jäänutele peale panna kui väga külmaks läheb ja lund ei ole. Selle aasta veebruaris oli meil kaks nädalat lumeta ja suhteliselt soe ning kaks krüsanteemi hakkasid väga vara kasvama. Panin neile siis kaitseks talvekatet peale ja arvan, et sellega ma nad ka päästsin. Selle aasta oktoobris oma aias erilist värvidemängu kahjuks ei näinud- vaid hapupeenar oli pisut erksam.

Kirju vahtra leidsin laste tagahoovist

24.oktoobril oli ta selline. Öösel oli esimene korralikum külm ja järgmiseks õhtuks oli pilt selline

Keegi oleks nagu nupule vajutanud. Täna on juba november ja normaalsed inimesed on aiatöödele joone alla tõmmanud. Olen kuidagi hiljaks jäänud ja alles posserdan oma tegemistega. Aga ilm on hämmastavalt soe ja võimalik veel istutada, seepärast tellisin veel ühe õunapuu, mida oli hädasti vaja ja see tuleb veel homme kindlasti maha istutada. Kõigile usinatele aiainimestele soovin aga head aiarahu ja juba mõne kuu pärast läheb aiaralli jälle lahti:) Ja mõned krüsanteemipildid veel