Ütles mu isa sellise jaheda, tuulise ja kontidesse pugeva niiske ilma kohta. Just selline ta eelmisel nädalal oli. Lund just ei sadanud, aga neljapäeva hilisõhtul tuli sõrmeotsasuurusi raheterasid küll. Lubati miskit Aafrika troopikat, aga vähemasti meil jäi see tulemata. Lilled on kuidagi kössis ja nagu ootaks midagi. Sooja ilma loomulikult.
Et ilmale mitte päris liiga teha, siis täna oli ta juba palju sõbralikum!
Heale sõbrale tähtpäevaks lille otsides jäi silma putukapüüdjalill, selline vahva karvik. Tunnistuseks usinusest olid väikesed kärbsed karvade otsas. Äädikakärbse hooajal peaks selline majapidamises olema, siis pole vaja igasuguseid konstruisid tekitada klaasi, paberi ja magusa joogi tilgaga.
 |
| Putukapüüdja täies hiilguses, ametlik nimi läks meelest |
Midagi õitseb ka, kuigi enamus sibullilledest alles piilub mullast välja
 |
Ühstellimuse krookused, mis hiirtel kahe silma vahele jäid
|
 |
| Need sai eelmisel sügisel vähe nö harvendatud |
Must maohabe talvitus hästi
 |
| Tema ise koos pojukesega |
Hiirte eest kiviklibusse poetatud krookused on alles
 |
| Kivide seest ei saanud hiired sibulaid kätte |
Sügisel soetatud uutest sibulatest poetasin ühe püvilille kasvuhoonesse, et kindlalt ära näha, milline see aureomarginata välja näeb. Püvililled pidavat kedagi maa-alustest neljajalgsetest tõrjuma. Mina sellistest ei tea midagi, üle-eelmisel aastal ajasvesirott käigu lausa püvilille sibula kõrvale, nii et see käiku kukkus ja kuidagimoodi roosi juurte vahelt maale punnitas. Ilmselt ei ole vaja täpsustada, et mingit õit loomulikult ei näinud. Suure vaevaga sain sibula sealt kätte ja eelmisel sügisel viisin uude kohta. Maja ees on pinnas kruusane ja seal rotte, mutte ei ole, aga ega või valjusti kiita, äkki kuulevad:)
Kasvuhoonesse püvilille paigutamine ilmselgelt kõige parem mõte ei olnud, aga olgem ausad, sügisel jaheda ilmaga tal erilist haisu tunda ei olnud. Mullast väljununa näeb ta ilmselt kõige ilusam välja, hiljem lihtsalt kirjulehine tavaliste püvililleõitega taim.
Peab märkima, et püvililled ja igasugused laugud näevad hästi vahvad välja, kui maast välja vupsavad!
 |
Niisiis fritillaria aureomarginata (tea kas sai õigesti)
Ajaloo huvides olgu märgitud, et kui 2012 saabusid kuldnokad 19.märtsil, siis sel aastal täpselt kuu hiljem ja adoonis hakkas ka kuu hiljem õitsema.
Linavästrik(ud) on kohal ja toimetavad pesade kallal. Ise on nad enda arvates hästi kavalad ja arvavad, et me ei tea kus nad elavad. Sel aastal paistab koguni kolm paari olema.
Eile avastasime, et suur sinimustvalge lind lendas okstega meie kuuse otsa. Väga kahju muidugi, aga see üritus lõpetatakse eos. Põhjustest olen korduvalt kirjutanud. Minu osa lõpeb sellega, et koos väikeste lindudega käisid meie aias toitumas. Suve peavad veetma kusagil mujal. Loodan, et saavad märkusest aru.
|
Putukapüüdja on imeilus ja veel täpselt sobiv pott on kirsiks tordil.
ReplyDeleteAga püvilill võttis õhku ahmima. Kust ta pärit on?
Tellisin Hollandist eurobulb.nl lehelt, ise olen ka hetkel temast vaimustatud
DeleteVat see on sul hea idee, et äädikakärbeste jaoks ... seda oleks ju hädasti vaja.
ReplyDeleteFastikult filu jah. Eile käisime koertega mere ääres, talvemüts peas ja kindad käes. Kevad või asi.
ReplyDeleteFäga fastikult filufõitu oli jah, meid külastas täna öösel isegi kerge külm, aga täna oli see-eest superkuldne ilm.
ReplyDeleteMeilgi oli maa hommikul valge, aga päevapeale oli päris mõnus, tallad on jälle ümmargused
DeleteIlma hommikuse pliidikütteta on isegi toas filufõitu, aga tänane õhtupoolik andis uut lootust. Võis üsna toariietega õues olla.
ReplyDeleteKärbsepüüdjast ära ei ütleks, eriti suve teisel poolel. herilasi võiks ta ka süüa.
ReplyDeleteLauke ei pidavat rotid väga tahtma, nii võikski neile rohkem panustada. Ilusad on nad küll, eriti kevadel ja siis suvel