Nagu olete ehk juba aru saanud, otsustasin aasta alguses, et püüan nüüd teha igal pühapäeval postituse, olgu see siis kasvõi imelühike.
Mis siis sel nädalal juhtus? Ei midagi erku nagu mu üks endine töökaaslane armastas öelda. Mõnus talveilm ca -10 kraadi ja mõõduka lumega. Ikka töö ja kodu vahet lastud, paar Pärnu otsa lisaks. Koolitused ja koosolekud. Uusi teadmisi ja infot. Ühistellimuse seemned jõudsid kohale, tänud ühele Evele tellimisega jändamise eest ja teisele juba ette... aga ta teab, mille eest. Lilledele lisaks tellisin ka mõne tomati, üheks oli Sungella, minu senise lemmiku Sungoldi edasiarendus. E-poodides olen muidugi lillepilte ka seiranud.
Aias on kõik teisiti-lumi kattis vanad jäljed ja kohe tekkisid uued, hoopis teistsugused. Mõned tillukesed, mille omanik on väljunud kivimüüri alt ja samasse tagasi läinud. Vähe suuremad, mis on alanud naabri aiast ning tiirutanud mõned ringid siin ja seal. Aia taga ja terrassil vähe suuremad, ukse taga trobikond jälgi koos. Tõenäoliselt on naabri kassihärra uudistanud läbi ukseklaasi tuppa ning teise naabri kassipreili käinud luusimas. Eks nad ole hämmeldunud, et suurt musta karvast haukuvat näha ega kuulda ei ole.
Õunaaias olid hoopis vahvad jäljed - keegi oli tuustinud erinevates kohtades, kraapinud lume alt sambla välja ning selle ümber pööranud. Olid need siis julgeks muutunud harakad või naabril kõrge vahtra otsas pesitsevad varesed, ei tea.
Täna oli ilus ilm - miinus neli, sirav päike, tuulevaikus. Söögimajas oli erinevaid sulelisi ja leevikesedki on välja ilmunud.
Ühtegi pilti ma sel nädalal teinud ei ole.
Lõpetuseks tänan kõiki, kes kommentaariumis, kes mõttes häid sõnu jagasid ja toeks olid. Elame veel!
Kevadeni on jäänud umbes kaks kuud.
Ah jaa, hädaldasin siin aiamärkmiku puudumise üle. Selle leidsin ka, ilusa pildiga ja tugeva kilest ümbrisega.
Nädala kalender ja märkmete leht kõrvuti. Kuude vahel tugevamal läikpaberil ilusad lillepildid. No mida sa hing veel ihaldad.
Sirav päike??? :D Eestimaa on ikka tõeliselt suur - meie olime terve päeva kuskil pilve all. Ei mäletagi, millal viimati päikest näha sai. Aiamärkmik tundub igati asjalik olema, kuluks endalegi ära. :)
ReplyDeleteEhh, päike. Meile näidati nii umbes 5 minutit, ei jõudnud isegi mõtteni, et võiks jäädvustada aga kerge lumesadu, mis mingit erilist jälge maha ei jätnud ent hinge helgeks tegi oli küll terve päeva. Aiamärkmik tundub tõesti ilus olema aga minusugusel grafomaanil peab palju rohkem ruumi kirjutamiseks olema :D Seega ikka vaid kaustik :)
ReplyDeleteTunnustan ettevõtmist igal nädalal kirjutada! Tubli! Tahaks isegi pisut enam talletada, sest paganama põnev on kunagi hiljem vaadata-lugeda.
ReplyDeleteMeil lõuna-Viljandimaal oli samuti päikest. Tegi meele rõõmsamaks küll! Jälgede järgi oli aias käinud 5 kitse, mõned külakassid. :)
Peab kah ennast kätte võtma ja natuke virgem olema. Päike oli meil ka pilvede vahelt, kusjuures jõudis juba üle õlletehase maja vaadata, aga siis sai toss otsa ja loojus kuskile sinnasamasse. Jaanuar ju veel. Aga lootust on. Kaks kuud pole pikk aeg.
ReplyDeleteSel aastal näeme isegi ilusat talve, st lumist ilma ikka kauem kui nädal-paar korraga.
ReplyDeleteJäljed on tore :)
Oeh, suudaks ma ka iga pühapäev kirjutada, talveuni on nii magus ... :)
ReplyDeleteTubli ettevõtmine-iga nädal postitus!Ise olen laisaks jäänud postitamisega,aga ootan väga teiste blogikajastusi.
ReplyDeleteAga praegu on ilus lumine,eks näis kui kauaks!