15.juuli 2018

Suur suvi on.
Nii võib öelda küll. Minu jaoks  enamasti õhtuti, sest päeval olen tööl ja seal tõmban kardinad päikesevarjuks ette ja lõunat pean majas sees, sest lihtsalt nii kuum on väljas. Õnneks on koduaias juba tekkinud kohad, kus on mõnus vari ja saab ka toimetada. Nädalavahetusel istutasin keldrimäkke ja sauna kõrvale hostapeenrasse mõned uusasukad. Ühtlasi panin vett ka mõnele Jaapani priimulale, kes olid pisut nina norgu lasknud.
Istutamata tegelasi tundub päris palju, aga lapse alles kujundamisjärgus aia kraam on ju ka kõik alles meil kasvuhoone taga ootel.
Kasvuhoonest ja loori alt õuest tuleb kurki (suur üllatus!) ja esimesed tomatidki on ära maitstud. Nii magusad! Maasikapeenra nurka on keegi endale pesa teinud, sumisedes lendavad sisse ja välja, ei ole erilist huvi neid väga lähedalt uudistama minna. Võrgud on veel peal, sest hiliseid marju tuleb ja nii ei saa väike neljajalgne  karvik ka sinna väga lähedale nuuskima minna. Karvikul endal on välja kujunenud lemmikkohad, kus pahandust teha ja üks neist on jätkuvalt suur merikann, kust teda tuleb keelata tuustimast ning lõpuks maha tirida. Tundub, et Triinu merikann (vabandust, Triinu!) vajaski reanimeerimist, sest talv oli talle keskele augu tekitanud, aga kutsikas lille ikkagi lõhkuda ei tohi!

No vaadake neid süütuid silmi!
Mul endal õnnestus suvele (mitte)kohaselt  mingi vastik viirus külge haakida. Täitsa maha murdis ning jube köha piinab senini. See on see suviste jahutussüsteemide värk!
Aed on lopsakas, kõrgpeenras ja ostetud mullas lokkavad isegi sibul ja till. Meie aias! Täitsa rõõm kohe. Aia madalamas osas on veel niiskust, kõrgema pind hakkab juba jälle kivistuma.
Pilte ei olegi eriti teinud.

Kutsikuga on hea käia linnusemaal jalutamas, seal on natuke võõram olla ja saab pisut trenni teha. Mina luusisin sel ajal ringi ja pildistasin ilusaid taimi